Sel reedel Sirbis

Sel reedel lehes Sirbi laureaadid 2014.

Muusika-aasta alguse puhul on vestlusringis heliloojad Ülo Krigul ja Timo Steiner, laulja Iiris Vesik ning DJ ja saatejuht Raul Saaremets.

TOOMAS SIITAN: Muusika-harrastus kui ajutreening

Kui mullune liikumisaasta pidi meenutama, et enamik meist liigub vähe ja see on ohtlik tervisele, siis muusikaga on teisiti – sellest meil puudust pole. Vastupidi, kvantitatiivselt pole inimeste elus kunagi olnud nii palju muusikat kui praegu. Suures osas avalikust ruumist kõlab see meie tahtest sõltumata ja pausita. Kättesaadavate vahenditega jõutakse mis tahes hetkel tasuta või siis väga odavalt suurema osani kogu maailmas salvestatud muusikast ja seda on kaugelt enam, kui me tegelikult vajame. Paradoksaalselt on aga koos selle üleküllusega taandunud tänases lääne kultuuris muusika tähendus : liiga tihti on sellest saanud ebaoluline ruumikaunistus või vaikuse peletaja. Selline taandamine on sisuliselt aga loobumine muusikast, mille sügavamast tähendusest tasuks algaval muusika-aastal mõelda.

RENE TOOMSE: Eesti julgeoleku ja riigikaitse realistlik visioon

On selge, et julgeolekust ja riigikaitsest saavad kevadistel riigikogu valimistel võtmeteemad. Debatt julgeoleku üle algas tegelikult palju varem, nimelt seoses uue riigikaitse arengukavaga. Viimasele on andnud tõsiselt kriitilise hinnangu nii varasem peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem Leo Kunnas (Delfi 13. XII 2013) kui ka endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots (Maaleht 9. V 2014). Riigikaitsepoliitika kujundajad ei lükanud paraku nende etteheiteid ümber ega laskunud avalikku arutellu.

Riigi julgeolek tähendab iga kodaniku õigust tunda ennast kaitstuna nii sise- kui ka välisohu eest. Julgeoleku saavutamine on pidev ning lõppematu protsess. Riigikaitse ei saa kunagi valmis. Kuid julgeolek võib olla ka propagandistlikult näilik, kui kodanikele lihtsalt väidetakse järjekindlalt, et nad on kaitstud ja muretsemiseks ei ole põhjust. Seda väidet on raske ümber lükata – tõehetk saabub alles rünnaku puhul. Valitsejad on alati dilemma ees: kas rääkida nii, nagu asi on, ja riskida paanikaga või jääda loosungite juurde ning loota parimat. Kuid kuna lootus ei ole meetod, siis tuleks ikkagi rääkida, millised on meie võimalused tõsise sõjalise konflikti korral.

Mida teha venelastega?

Tihti räägitakse, et Eesti venelased ei taha integreeruda, ei õpi eesti keelt ja laimavad Eesti riiki. Kui integratsioon on takerdunud, siis mida oleks vaja ette võtta, et Eesti ühiskond oleks lõimitud? Kuidas saavad eestivenelased kujutada ohtu Eesti riigile, kui nad ise elavad siin ega taha ilmselgelt ei konflikti ega sõda? Kas eestlane ei peaks tegema mõned sammud venelasele vastu? Tõhusaim meetod vastuolude lahendamiseks on dialoog, arvavad kirjanik ja sõjaajaloolane IGOR KOPÕTIN ning poliitik EERIK-NIILES KROSS.

MAARJA HINDOALLA: Eesti filmi la nouvelle vague

Teisipäeval kuulutas Eesti Filmiajakirjanike Ühing (EFÜ) 2014. aasta parimaks Eesti filmiks Martti Helde „Risttuules“. Pärjatud said ka möödunud aasta parim levifilm, milleks osutus „Adèle’i elu. 1. ja 2. peatükk“ („La vie d’ Adèle“, Abdellatif Kechiche, 2013), ning aasta filmiajakirjanik, kelleks valiti Tristan Priimägi.

SVEN-ERIK SOOSAAR: Wikipediast, soome-ugri keeltes

Neile, kel usku omakeelse Wikipedia võimalikkusse ja vajalikkusse, on nüüd ka väike abivahend, eesti programmeerijate artiklikirjutamis-programm.

Ettepanekud teaduse rahastussüsteemi muutmiseks

 Lähisajandi arhitektuuripärand

 Festivaliülevaade „Talveöö unenägu“

 Ülikooli 14 juhtum

 Kolm teistmoodi teatri kogemust

Arvustamisel

„Tsirkusprintsess“ Estonia laval

Tallinna Keelpillikvartett 30

ERSO aastavahetus

Timo Porval, Tarvi Tiits „Just nii, härra seersant! Kahe ajateenija aus lugu Eesti Kaitseväest“

Priit Põhjala „Militaarsed miniatuurid“

François Ozon mängufilm „Uus sõbranna”

Vanemuise „Estoplast“

Von Krahli teatri „Millest me räägime, kui me räägime armastusest ehk Barbarella“

Mängufilmid „Öö kutse” ja „Piitsalöök“

Nüüdiskunsti festival „Art ist kuku nu ut“ Tartu linnaruumis ja Y-galeriis

Näitus „Rituaalid selguse tingimustel“ ISFAGis

Sorge näitus „Ervin on kohal“ ja Rait Rosina näitus „Kasulikud kunstitöötajad“ Pärnus

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming