Sel reedel Sirbis

MARGUS OTT: Mis nüüd saab?
Ajalugu iseenesest ei kordu, ent ometi näivad seal olevat teatavad sisseehitatud tsüklid ning võib-olla on üks tsükkel nüüd jälle asendumas teisega
Brexit ja hiljutised USA presidendivalimised tekitavad kaht sorti reaktsiooni: üks ergutab nuputamisele, aga teine on fatalistlikum.
Nuputamisülesanne puudutab antud juhul infolevimise viise. Just nende kahe sündmuse puhul on välja toodud, et järjest rohkem inimesi saab infot ühismeediast. Ühismeedias aga esiteks levivad afektid senisest palju kiiremini ja ulatuslikumalt ning teiseks suubuvad nad eraldatud infomullideks ehk „kõlakambriteks“. Peale selle ei kehti ühismeedias traditsioonilisele kvaliteetmeediale omased reeglid: faktikontroll, kõigi asjaosaliste arvamuse kajastamine, vastulause esitamise õigus jne. Eriti juhul kui tegemist on jah-ei valikuga nagu Brexiti puhul või (sisuliselt) binaarse valikuga nagu USA presidendivalimistel, koonduvad need kõlakambrid kergesti ühe ja teise poole ümber. Ühiskonnaterviku jaoks tekitab see mitmeid probleeme.

EVA LEPIK, RAUL VEEDE: Pokemoni raske teekond üle Emajõe ehk Veel kord panoraamivabadusest
Läinud pühapäevani oli Tartu kunstimaja väikeses galeriis vaadata kunstnik Lea Libliku maalinäitus „Jõelinlase rajad üle jõe“, mis oli tervenisti pühendatud Emajõe-äärsele elule ja Tartu sildadele. Kammerlikul, kuid meeleolukal näitusel olid peale hävinud Kivisilla pildi eksponeeritud kõigi praeguste sildade vaated.
See siin pole kunstiarvustus, kuigi Libliku näitus rõõmustas silma ja südant. Konks on selles, et kõik sillad, mida mööda me praegu Tartus üle Emajõe saame, on ehitatud pärast Teist maailmasõda ning autorikaitse all. See tähendab, et nende arhitektid või projekteerijad on elus või nende surmast pole veel möödas 70 aastat ning kui kunstnik on neid objekte oma piltidel kujutanud ja pilte müüa kavatseb, peab tal olema luba sildade arhitektidelt või nende pärijatelt.

KAAREL TARAND: Peegli preestrinna ja tema kollane kolonel
Kadastiku suhtumine palgalistesse ajakirjanikesse on pehmelt öeldes põlglik (kasumi teenimise töövahendid), erandiks on koos temaga kollaseid projekte käivitanud tegelased, kes saavad kiita nii lennukate ideede kui ka laitmatu juhtimise eest.
Marju Lauristin, Ene Hion, Margot Visnap, Marjustini sajand. Toimetanud Peeter Vihalemm ja Aili Saks. Kujundanud Peeter Laurits. Hea Lugu, 2016. 296 lk.
Mart Kadastik, Nüüd ma siis kirjutan. Toimetanud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2016. 400 lk.
Päeval, mil Donald Trump valiti USA presidendiks ja mil osa maailma elanikest hakkas käituma nii, nagu oleks New Yorgis jälle mõni kaksiktorn maatasa tehtud, tõdeti USA ajakirjanduses korduvalt, et ürituse suurim läbikukkuja on hoopis ajakirjandus. Kui tulemused ei vasta ennustustele, on praegu moes süüdistada sotsiolooge, kelle küsitlusmeetodid olevat aegunud ja valimid viletsad. Ajakirjandus kui andmete vahendaja ei taha aga esitusviisi võimaliku kallutatuse või puudulikkuse pärast süüd sugugi enda peale võtta. Pahatihti just selles asi ongi, et küsitlusandmete näitamisel jäetakse märkimata vea piirid ja tõenäosused, esitatu segatakse soovmõtlemisega ja nii tegelikult eksitatakse, mitte ei valgustata infotarbijat.

MART SOIDRO: Mitme näo ja nimega meediategelane
Mart Kadastik, Nüüd ma siis kirjutan. Toimetanud ja korrektuuri lugenud Marika Mikli. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2016. 399 lk.
Mart Kadastik kirjutab. Paradokside puntras. Jaak Kalju. Koostaja Juku-Kalle Raid. Ema & Isa OÜ, 2016. 102 lk.
Elame huvitaval ajal. Vaid mõnepäevase vahega jõudsid septembris raamatupoe lettidele kaks raamatut Edasi/Postimehe kauaaegsest juhist Mart Kadastikust. Paksema, à la „Mart Kadastik töös ja võitluses“ on ta ise kirjutanud. Brošüüri, kus Jaak Kalju nime all on avaldatud Kadastiku kunagised paskvillid, on kokku kogunud ja välja andnud ning krõbeda eessõna kirjutanud Juku-Kalle Raid. Tõsi, Eesti Meedia praeguse omaniku Margus Linnamäe toetusel. Sirp on liiga soliidne leht, et peatuda kahe kange, Kadastiku ja Linnamäe mudamaadlusel. Juku-Kalle on selles gigantide võitluses pigem Linnamäe sekundant, kuid tema kogumikust alustamegi.

JANEK KRAAVI: Post-sõnastik XXXIV. Maksimalism
Maksimalistlik romaan demonstreerib, et vähemalt esteetilisel tasemel ei ole entsüklopeedia kui suure narratiivi surm kaugeltki veel käes, ehkki entsüklopeedilise stiili juurde kuulub sageli ka satiiriline toon.

RIIN ALATALU: Ajas muutuvad väärtused painutavad paragrahve
350 aastat tagasi avaldas Rootsi kuningas avaliku teadaandena meie alade vanima muinsuskaitseseaduse. Kuningas oli „suure pahameelega kuulnud, kuidas mitte ainult iidsete muinsuste, jäänuste ja säilmetega, mida endiste rootsi ja gooti kuningate ning teiste nende suursuguste meeste ja alamate mehistest tegudest on paganlikust ajast saati järele jäänud, ja mida varem üle kogu meie riigi, nii suurtes linnustes, kantsides ja kivikangrutes, kui postidel ja teistel ruunikirjadega kividel, kui ka nende haudades ja sugukonnakalmetes, mida üpriski palju alles on olnud, säärase hooletuse ja lubamatu omavoliga ümber käiakse, et neid iga päevaga üha enam ära rikutakse ja hävitatakse“. Kuningas võttis olulised mälestised kaitse alla ja ähvardas nende lõhkujaid nii karistuse kui ka ebasoosinguga.

Vaimse kultuuripärandi säilitamine tagab elava kultuurielu. Epp Tamm intervjueerib flaami antropoloogi Jorijn Neyrincki. JORIJN NEYRINCK: „Kultuur kui protsess kätkeb endas juba iseenesest kaasamist ja väljajätmist. Ainus, mis me teha saame, on avatud keskkonna loomine.“

HENN OJAVEER: Laevanduse areng annab võõrliikide levikule hoogu
Peamiselt meretranspordiga kaasnev võõrliikide ränne uutesse piirkondadesse on kestnud sajandeid ja jätkub ka edaspidi. Viimastel aastakümnetel on laevandus kiiresti arenenud: ehitatakse järjest suuremaid laevu, laevaliiklus on muutunud tihedamaks, vähenenud on laeva sõiduaeg ning rajatud on palju uusi sadamaid maailma eri paigus. Kuigi ballastveemahutid on muutunud puhtamaks, suureneb pidevalt oht, et järjest uued liigid satuvad uutele, oma päritolupiirkonnast kaugel asuvatele aladele.

OMAR PARVE Nobeli keemiaauhind 2016 anti julguse eest murda mõttebarjääre
Nobeli auhinna keemia alal said prantslane Jean-Pierre Sauvage (1944), šotlane Sir James Fraser Stoddart (1942) ja hollandlane Bernard Lucas Feringa (1951) „molekulaarmasinate disaini ja sünteesi eest“ (Nobeli keemiakomitee).

Arvustamisel
Tallinna Linnateatri „Inimesed, kohad ja asjad“
„Ars Electronica“ festival „Radikaalsed aatomid ja meie aja alkeemia“
Tallinna klaverifestival
Mängufilm „Saabumine“
Pärnu Endla „Mitte praegu, kallis!“ ja Vaba Lava ja teatriühenduse Misanzen „Süüria rahvalood“
Ave Alavainu „50 : 50. Elueklektika“, Jim Ashilevi „Armastuskirju teatrile“ ja Igor Severjanini „Aeg hümnistada“
Poola pildiraamatute näitus „Vaata! Poola pildiraamat“
Kaur Riismaa „Soekülm“ ja Karl Martin Sinijärve „KMSX: kuidas öelda“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming