Sel reedel Sirbis:

MERLE KARRO KALBERG: Kopsaka veimevakaga vigased pruudid linnahall ja Patarei merekindlus

Esmaspäeval loodi sihtasutus Kalaranna Patarei – paljudest kolmanda sektori organisatsioonidest koosnev ühendus, mis on võtnud eesmärgiks Patarei merekindluse väärika taastamise ja sellega ka Tallinna rannajoone hea käekäigu eest seismise. See pole esimene kord, mil aktiivsed kodanikud Tallinna mereääre ja sealsete kultuuriväärtuste pärast jõud ühendavad. See pole ka teine kord. See on juba kolmas. Déjà vu. Kui midagi juhtub esimest korda, on see juhus, teist korda võiks pidada seda kokkusattumuseks, kolmas kinnitab, et tegemist on reegliga.

ELO KIIVET: Vahelduseks õnneliku lõpuga kodanikualgatus ehk Positiivne näide ruumiaktivismist

2016. aasta on merekultuuri teema-aasta ning selle raames korraldatud ideekonkursi üks kahekümnest võiduprojektist beetapromenaad ongi. Linnalabori ja Noblessneri kvartali ühisel jõul, kõigi mereäärsete maaomanike kaasabil ja Tallinna linnvalitsuse toel valmis lõpuks ka promenaad ise. Kogu projekti juures on kõige hämmastavam algsest mõttest ehituseni kulunud protsessi kiirus ja sujuvus. Beetapromenaadi eestvedajaid üllatas, et juba esimesel maaomanike kohtumisel aurik-jäämurdja Suur Tõll pardal jäi kõlama positiivne „teeme-ära!“ noot ning partneritest esmapilgul kõige skeptilisem ja ettevaatlikum osutus lõpuks kõige eesrindlikumaks

KURMO KONSA: Mis mängu me mängime?

Tehisintellekti areng on olnud väga kiire. Esimese töötava digitaalse arvuti loomisest ‒ kui lugeda selleks sakslase Konrad Zuse konstrueeritud masin Z1 ‒ on ju möödas kõigest 78 aastat. Praegu on meil internet, nutiseadmed, mis suhtlevad meiega inimkeeles, arvutid, mis mängivad enamikust inimestest paremini malet, muru niitvad robotniidukid ja palju muud. Kõik see on juba tavaline, aga millal luuakse tõeliselt mõtlev arvuti?

Ma arvan, et päris paljudes valdkondades on need juba olemas, kuid terviklikku inimolendit ei simuleerita tehislikult kunagi. Peamiseks põhjuseks ilmselt asjaolu, et seda pole lihtsalt millekski vaja. Tehnoloogilisest küljest vaadates on inimene üsna universaalne masin, kuid suurt osa funktsioonidest täidab ta suhteliselt halvasti. See on paratamatu, kuna evolutsioonis on edukad need, kes saavad paljude funktsioonidega keskmisel tasemel hakkama. Malesuurmeister, kes oskab vaid malet mängida, saab elada siiski vaid arenenud inimühiskonnas. Inimene on äärmiselt keerukas olend ning kõik talle omane mõjutab ka mõtlemist. Masinatele pole edukaks toimimiseks suurt osa sellest vaja.

MÄRT VÄLJATAGA: Iraagi sõja võidud ja kaotused

Iraagi sõja alustamise seletuseks on pakutud igasuguseid argumente, nii ametlik-idealistlikke kui konspiratsioonilis-küünilisi. Võiks välja tuua neli. Ametlikult mindi kukutama diktaatorit ja levitama demokraatiat ning Saddam Husseini süüdistati (enam-vähem) alusetult massihävitusrelvade omamises ja terrorismi toetamises. Sõttamineku taga on nähtud ka tollal mõjukate neokonservatiivsete ringkondade soovi joonistada ümber Lähis-Ida kaart, et tekitada Iisraeli riigile sõbralikum naabrus. Henry Kissinger põhjendas algul sõja vajalikkust lihtsalt sellega, et pärast 11. septembri terroriakti poleks suurriik saanud rahulikult paigal istuda. Oma tõsiseltvõetavuse ja hirmuäratavuse tõestuseks pidi ta maksku mis maksab, kellega tahes ja mis ettekäändega sõda alustama. Ja kõige küünilisem seletus põhjendab sõda puhtalt energiamajanduslike huvidega, sooviga saada kontrolli alla Iraagi naftavarud.

Intervjuu estofiil Cornelius Hasselblattiga

Hiljuti esitles korraga nelja tuumakat teost estofiil ja fennougrist Cornelius Hasselblatt.

Hasselblatt on Tartu Ülikooli audoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Pikki aastaid oli ta soome-ugri keelte ja kultuuride professor Groningeni Ülikoolis Hollandis. Teosed, mida Hasselblatt Tallinnas esitles, käsitlevad eranditult eesti kirjandust: artiklikogumik „Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega“, tema esmalt 2006. aastal Saksamaal ilmunud kirjandusloo „Geschichte der estnischen Literatur“ tõlge („Eesti kirjanduse ajalugu“), mälestusteraamatu „Ich liebte eine Estin“ tõlge („Ma armastasin eestlast“) ning ingliskeelne uurimus „Kalevipojast“.

Arvustamisel

Haapsalu vanamuusikafestival, Karlovy Vari filmifestival ja Baltoscandal

„Kastellist kindluseks“

Peterburi uue kunsti näitus

„Andy Warhol. Elu pärast supipurki“

XXIII rahvusvaheline aktinäitus „Mees ja naine. Tulnukad“

R.A.A.A.Mi „Aleksei Karenin“

Tiit Hennoste „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I.“

Ameerika Talentide Sümfooniaorkestri YOA kontsert

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar