Sel reedel Sirbis

SIRP_1.aprill_1vSel reedel teeb Sirbis ajalugu ajalugu.
Oleme nõukogude aja pärandist hästi lahti saanud. Linda Kaljundi intervjuu Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaadi TÕNU TANNBERGIGA. Tõnu Tannberg: „Kui läheneda sõjaajaloole mitte kindralstaabi, vaid sõdurite ja tsivilistide perspektiivist, saab ühiskonna toimemehhanisme paremini mõista ning ka suurt poliitikat varjundirikkamalt käsitleda.“

HILLE HANSO, PEETER RAUDSIK: Madala maa ahtake horisont
Lugedes Eesti väljaannetes avaldatud sõnavõtte põgenike saabumise ja araabia maailmas kohta, tekib rohkem küsimusi, kui on leida vastuseid. Paljud neil teemadel kirjutavad arvamusliidrid ei suuda olukorda selgitada või keskenduvad arutelus teisejärgulisele.

KRISTA KODRES: Pintsliga jutustatud ajalugu
Läinud aasta lõpul ilmunud artiklikogumik „Kunstnik ja Kleio. Ajalugu ja kunst 19. sajandil“ on tähelepanuväärne mitmel moel. Eesti Kunstimuuseum pöörab oma toimetiste sarja kümnenda köitega avalikkuse tähelepanu teemavaldkonnale, millega me kõik, seda endale enamasti teadvustamata, peaaegu iga päev kokku puutume. Pildid ja kujutised ümbritsevad meid igal pool ja kogu aeg: tänaval, ajalehes, internetis, raamatutes, eriti õpikutes. Muu hulgas täidavad need visuaalse informatsiooni kandja rolli, kujundades suuresti seda, kuidas maailma kogeme ja sellest aru saame.

TOOMAS HIIO: Eestikeelne maailma ajalugu on jälle soomlaste kirjutatud
Seppo Zetterbergi peatoimetatud „Maailmanhistorian pikkujättiläinen“ ilmus esimest korda möödunud ajastu lõpuaastail, 1988. aastal. Aasta varem oli trükivalgust näinud „Suomen historian pikkujättiläinen“, mille koostamist oli juhtinud sama peatoimetaja. Mõlemad avaldas kirjastus WSOY, vanema nimega Werner Söderström Osakeyhtiö. Pikkujättiläinen – väike hiiglane – on Soome raamatuturul peaaegu samasugune sisuga asi, nagu need 100-mida-tahes-teatmeteosed meil, aga tõsiseltvõetavam.

JAAN LAHE: Universaalajalugude aeg on möödas
Haritud lugejale, kes tunneb põhjalikumalt Vanade Idamaade ajalugu, on „Maailma ajalugu“ liiga pealiskaudne ning täis ebatäpsusi, vaieldavusi ja faktidena esitatud hüpoteese.
Raamatutel, mis püüavad hõlmata kogu maailma ajalugu, on õhtumaises historiograafias pikk traditsioon. Juba „ajaloo isa“ Herodotose (u 484-u 425 eKr) „Historias“ võib näha ambitsiooni kirjeldada kõiki maailma maid ja rahvaid. Et raamat käsitleb reaalselt vaid kreeklaste asuala ja Pärsia Ahhemeniidide riigi territooriumil või nende vahetus läheduses elanud rahvaid, ei muuda asja. Tollaste kreeklaste jaoks tuntud oikumene ehk asustatud maailm oligi oluliselt väiksem kui meie maailm.

MATI HINT: Baltimaade sõjateater 1941–1945 briti pilguga
Miks on nii, et arvestatav osa eestlasi tahab ennast seostada idarinde mütoloogia ja natsliku vägivallarežiimiga, mis oleks meid kõiki elimineerinud?
Prit Buttar: Between Giants. The Battle for the Baltics in World War II. Eesti keeles: Kahe hiiglase vahel. Lahingud Balti riikide pärast 2. maailmasõjas.
Ei juhtu just liiga sageli, et välismaine autor keskendub Teist maailmasõda käsitledes Nõukogude Liidu ja Saksamaa võitlustele Baltikumis. Lääneliitlased kuigi otseselt Baltikumis toimunud võitlustest osa ei võtnud, seetõttu väärib briti harrastusajaloolase Prit Buttari suuremahuline monograafia siinmail tähelepanu, seda enam, et tuletab meelde ka seda, mida üks või teine sõtta kistu püüab unustada.

LEA LEPPIK: Tartu Toomemäel ehitatakse Euroopat
Selle aasta alguses anti Tartu ülikooli ajaloolisele arhitektuuriansamblile Euroopa kultuuripärandi märgis.
Euroopa kultuuripärandi märgis antakse üle 13. aprillil Brüsselis. Seega on tegu Euroopale olulise objektiga, mis sümboliseerib selle regiooni ideaale, väärtusi, ajalugu ja integratsiooni. 2013. aastast on sellise märgise saanud 29 loodus-, kultuuri- ja arhitektuuripärandi objekti. Eestist on juba nimekirja pääsenud Tallinna Suurgildi hoone. Objekte valitakse nende sümbolväärtuse ja ajaloolise rolli, aga ka integratsiooni edendava panuse järgi.

Kümme aastat keeletegu. Aili Künstler intervjueerib keeleteo auhinna asutamise juures olnud JÜRI VALGET.
Teatri aastaauhindade laureaadid
Tambet Kaugema intervjuu parima lavastaja auhinna pälvinud ARTJOM GAREJEVIGA. Artjom Garejev: „Selleks et tekiks oma käekiri, tuleb palju „kirjutada““
Ain Anger Londonit vallutamas
Hele-Maria Taimla intervjuu dirigent Kaspar Männiga. Kaspar Mänd: „Iga eestlane peabki mitme eest väljas olema.“
KALMER LAUK: Kõige rohkem säutsutud Eesti teaduspublikatsioon

Arvustamisel
P. I. Filimonovi „Пела, пока всё не закончилось“
Jaan Toomiku „Esimene uni“ ja „Vilen Künnapu. Kunst, arhitektuur, revolutsioon“
Peeter Sauteri „Lapsepõlvelõhn“ ja Jürgen Rooste „Vana hiire laulud“ ning „Ideaalne abikaasa“
Mängufilmid „Perekonnavaled“, „Silmad taevas“ ja „Nõid“
URRi 10. kontsert „Eksootika“, ERSO „Sula“ ja Tallinna Filharmoonia „Kontsert kahele“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar