Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis talvine arvustustesadu.

PAAVO MATSIN: Talv kui tagasipöördumine

Kuulus prantsuse arst ja esoteeriline kirjanik Papus (õige nimega Gérard Encausse, 1865–1916) on võrrelnud inimese vaimset arengut aastaaegadega: see, kes on elus alles õpilane, vastab kevadele, inimene, kes on juba vaimselt rändama asunud ja uitab ringi nii-öelda käsitöösellina, vastab suvele, kõiges meistritasemel toimijat iseloomustab aga talv. Papusi arvates peab õpilane toetuma teenäitajatele, kellel on juba millegagi kogemusi, ning omandama teadmisi küsides ja vesteldes. Suulisel õpetusel ei oleks aga mingit tähendust, kui ei oleks sellega kaasnevat praktilist tegevust ja otsest isiklikku kogemust.

TÕNIS SAARTS: Uuest väärtuskonfliktist Eesti parteipoliitikas

Viimane aasta on Eesti erakonnapoliitikasse toonud tähelepanuväärse muutuse, milleks on täiesti uue tuumkonflikti ilmumine ja seda võib nimetada liberaalsuse-konservatiivsuse või ka rahvusliku avatuse-suletuse lõheks. Lõhe tekkimisest annavad tunnistust teravad pagulas- ja kooseluseaduse teemalised arutelud, euroskeptilisuse taassünd, EKRE tulek ja IRLi jätkuv allakäik. See on aga alles algus, sest uue väärtuspõhise, polariseerunud konfliktitelje ilmumine Eesti poliitikasse muudab lähikümnendil kogu senise süsteemi toimimisloogikat, kusjuures puutumata ei jää ükski erakond.

MARTA BAŁAGA: Me tusameele talv

Ryan O’Neal suudlemas Ali MacGrawd pooleldi valmis lumememme kohal filmis „Armastuslugu“ („Love Story“, Arthur Miller, 1970), Andie MacDowelli jääst portreeskulptuur ja Oscari-väärilised laulud minnalaskmisest – mis ta nimi oligi? – Adele Dazeemi esituses. Arvad, et tunned filmilund läbi ja lõhki, eks? Mõtle ümber. Lumi võib olla pehme, ilus ja viia laste kilked sellele kõrgele sagedusele, mida kuulevad ainult koerad, kuid ära lase ennast petta: igale Cheri „Kuutõbisest“ („Moonstruck“, Norman Jewison, 1987) tuntud hiiglaslikule soengule langevale täiuslikule lumehelbele vastab üks Uruguay ragbimeeskond, kes maiustab šokolaadi ja oma surnud kaaslaste lihaga. Filmikunstis ennustab lumi enamasti pahandusi. Sellest ajast saati, kui vennad Grimmid panid kirja sõnad „nahk valge kui lumi, huuled punased kui veri“, tunduvad need kaks lahutamatud.

TUUL SEPP: Evolutsioonilised konfliktid perekonnas

Kui palju lapsi saada? See on küsimus, millega peab tegelema pea iga täiskasvanu. Ometi ei maksa arvata, et vaid inimesed on võimelised oma järglaste arvu tahtele vastavalt reguleerima. Kuna see on nii tähtis küsimus, on evolutsioon välja kujundanud mehhanismid, mille abil on võimalik paika panna optimaalne järglaste arv, kaaludes võimalikku kasu ja kahju ning võttes arvesse soodsaid olusid. Optimaalne on siinkohal aga suhteline mõiste – vanemate ja järglaste hinnangud perekonna parajale suurusele lähevad looduses tihtipeale vastuollu.

VIIVI LUIK: Kunstlikud paradiisid

Mis sobiks paremini romantikateemalist õhtut alustama, kui mitte üks rida luuletusest „Õhtuvidevik“, mille on kirjutanud romantismiajastu ikoon Charles Baudelaire? Tsitaat kõlab nii: „Ja ongi käes võluv õhtu, kurjategija sõber …“. See rida, mille pikkuseks on ainult seitse sõna, väljendab päris täiuslikult romantismi ühte ja väga olulist liiki, mida tuntakse tumeda või ka musta romantika nime all.

LEONHARD LAPIN: Rotermanni soolalao avastamine

Nüüd, arhitektuurimuuseumi 25. sünnipäeval, oleks ehk paslik meenutada, kuidas Rotermanni soolaladu avastati, et säilitada looke meie uuemast ajaloost ning et tulevikus igasugu võltsmüüte vältida.

TRIIN OJARI: Arhitektuurimuuseum ja muuseumiturg

Kui Eesti Arhitektuurimuuseum 25 aastat tagasi 1. jaanuaril asutati, oli idee õhus olnud juba aastakümneid. Ajaloost ja pärandist huvitatud arhitektide eestvõttel koostati mitmel pool Tallinnas näituseid, 1980. aastal pidas arhitektide liit koguni plaani Suur-Karja 20 asuva maja – kunagi Saksa klubiks ehitatud uhke hoone, kus kuni uue postimaja valmimiseni tegutses postkontor – rekonstrueerida arhitektuuri propaganda majaks, mis sisaldanuks ruume ka muuseumile. Vanalinnas küsiti linnalt teisigi pindu, kahjuks edutult.

MADLI MARUSTE: Võõrana omas linnas

Detsembri aluses tegin kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengitele ülesandeks veeta kahe päeva jooksul kümme tundi Tallinn linnaruumis kellegi teise sotsiaalset taaka kogedes. Valikuvõimaluste hulgas oli kehastumine tänavamuusikuks, tänaval kerjamine, ratastoolis liikumine või burka kandmine. Et suurem osa eksperimendis osalejatest olid naised, siis on ka hilisem analüüs tehtud ühe soo vaatenurgast, millele lisab variatsioone veel seegi, et peale eestlannade, kuulusid meeskonda veel austraallanna, ukrainlanna, belglanna ning poolatar.

JOHANNA MARIA MÄNGEL: Vinüülplaat keerleb edasi                                                                                            

Plaadipoe päev, ametlik edetabel ja pool aastat pikk järjekord pressimistehastes kinnitab fakti, et vinüül teeb viimase kolme kümnendi paremaid müügitulemusi. Kui XXI sajandi alguses ei antud popartistide plaate üldse LP kujul välja, siis nüüdseks on nõudlus nii suur, et esitab tõsise väljakutse tööstuse aina vananevale masinavärgile. Kuidas on formaat, mis aastaid tagasi kõrvale heideti, säilinud ja taas kõlama löönud?

JAAK ALLIK: „Baltivenelaste“ heatasemelised dessandid Tallinna. Kui Riia Vene teater on positsioneerinud ennast direktoriteatrina, siis Vilniuse Vene draamateater on selgelt lavastajateater.

Valle-Sten Maiste vestlus Rebekka Lotmani, Daniele Monticelli, Marek Tammeja Rein Rauaga: „100 raamatuni jõudnud Tallinna Ülikooli Kirjastus on püüdnud Eestis juurutada teaduskirjastamise rahvusvahelisi standardeid.“

Keele-elu: eesti keele õigekirja spikker

 Intervjuud

Maja kui kaubamärk. Raul Järg intervjueerib ROBERT WHITE`i : „Suured karbid mere ääres ei ole arhitektuur“.

Patust ilma kahetsuseta. Tristan Priimägi intervjueerib JACO VAN DORMAELI: „Oluline on naljatada endiselt kõige üle.“

Roosilisteks ootusteks on juba hilja. Rebeka Põldsam intervjueerib ELIS SAAREVÄLJA.

Arvustamisel

Torii Rei maalinäitus „Jumalate jälgedes“ ja Ryoji Ikeda näitus „supersümmeetria“

Paavo Matsini „Gogoli disko“ ja Pierre Michoni „Pisikesed elud“

Eesti Draamateatri „Põhiküsimus“ ja Pärnu Endla „45 339 km² raba“

Mängufilmid „Mees, kes jäi ellu“ ja „Mao embus“

Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus „Usalda ennast“

Lavateri näoraamat

„Talendid kodus“: Theodor Sink ja Tallinna Kammerorkester

Mihkel Polli ja Eduard Oja plaadid

24. Pärnu nüüdismuusika päevad

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar