Sel reedel Sirbis

Ses Sirbis Sirbi laureaadid 2015, riigieelarve, loojapalk, 2016. aasta kultuurieelarve, „Ela ja sära“ stipendiumide analüüs, 2016. aasta kultuurieelarve ja teaduse rahastamine.

REET VARBLANE: Esimesed katsejänesed

Kirjaniku- ja kunstnikupalgaga on võetud suund valdkonnakeskselt indiviidipõhisele rahastamisele, mida ministeerium ei ole seni osanud teha.

Veidi enne aastavahetust kogunesid Sirbi toimetusse Maarja Kangro, Indrek Koff, Mark Raidpere ja Anu Vahtra ning toimetusest Ott Karulin ja Reet Varblane, et rääkida praegusest kirjanduse- ja kunstiväljast, toetussüsteemist, turust, professionaalses kõrgkultuurist ning loojavastutusest. Siis polnud palgasaajatega veel ametlikku lepingut sõlmitud, kuid pole ühtegi põhjust, miks nad ei peaks 1. jaanuarist olema riigipalgal.

OTT KARULIN: Institutsioon, institutsioon, sind vaid loon, sind vaid loon

Kunstniku- ja kirjanikupalk on õigustatult palju tähelepanu saanud, sest senist korda muutvaid algatusi ei tule kultuuriministeeriumi haldusalas just sageli ette. 2016. aasta läheb aga ajalukku veel teisegi katseprojektiga – väliskapitaliga Eestis toodetavate filmide maksutagastusega (esimesel aastal on selleks eraldatud pool miljonit eurot; kümne looja aastane palgakulu on 161 362 eurot). Uuenduste tuules on ka põhjust taas analüüsida kõigi kunstivaldkondade eelarvet ning toetussüsteemi. Seda enam, et tänavu möödub kakskümmend aastat kultuuriministeeriumi taasasutamisest. Võetagu järgnevat diskussiooni algatusena.

MARI-LIIS SEPPER: Riigieelarve naistele ja meestele

Riigieelarve põhjalikumaks sooliseks analüüsiks on aeg küps siis, kui on üle mindud tegevuspõhisele eelarvestamisele.

Sheila Quinn kirjutab oma 2011. aastal esimest korda eesti keeles ilmunud sootundliku eelarvestamise käsiraamatus „Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“, et naiste ja meeste vajadusi ja huve arvestava eelarvestamise keskmes on küsimus, kuidas mõjutavad eelarve-eraldised naiste ja meeste positsiooni ühiskonnas.* Näiteks kas tee-ehitusele mõeldud vahendite kasvust tõuseb võrdselt kasu nii meestele kui ka naistele või on mõju sooti erinev, sest naiste ja meeste liikumine ja sõidukikasutus on erinev.

JÜRI SAAR: Vinduv eelarve ja sisutu valitsemine

Praegune valitsuskoalitsioon sarnaselt eelmisega ei tegele riigi kindlas suunas juhtimisega, vaid teostab lühiajalisi projekte ja projektikesi. Nimetades analüüsideks paari arvuga manipuleerimist korraldatakse eri valdkondade reforme, evalvatsioone ja revisjone. Kompetentsuse puudujääk üha kasvab. Nii pole imestada, et meie riik sai 2016. aastaks vinduva eelarve. Eelarve tulude kujunemist mõjutasid valdavalt mullu kevadel ühekorraga (nn kobarseadusena) vastu võetud maksumuudatused. Neil puudus sisukam majanduspoliitiline või maksuteoreetiline tagapõhi ja muudatused ei olnud mõeldud mitte majanduse reguleerimiseks ja arengut tagavate ideede realiseerimiseks, vaid koalitsiooniosaliste õõnsatele valimislubadustele katteallikate leidmiseks.

JANEK KRAAVI: Post-sõnastik XXIX – pealispind

Kultuuriajaloolises ja filosoofilises traditsioonis käsitletakse pinda millegi väljaspoolsena, eelkõige meeltega tajutava välisuse registreeringuna. Pinna alla peidetud tõeliste tähenduste esiletulek eeldab mõistete rakendamist või hermeneutilise protsessi käivitumist. Pealispind on tunnetusliku terviku seisukohalt üksnes osaprotsess, mis iseseisva ja sõltumatu strateegiana ei kanna endas mingit tõsiseltvõetavat tähendust. See kehastab millegi puuduolekut, vajakajäämist, pooleliolu.

ARO VELMET: Muinasjutt vabakonnast ja printsess e-riigist

Vähem üldistusi e-riigi kui ühtse koodikogumi kohta, rohkem konstruktiivset kriitikat printsess e-riigi teemal.

Detsembris vabakonna e-päeval arutlesid riigipalgalised e-arendajad ja sotsiaalettevõtete turustajad Kultuurikatlas selle üle, miks on kodanikuühiskond jäänud e-riigi arendamises tagaplaanile ning kuidas innovatsiooni ja uute partnerite abiga sellest surnud punktist üle saada. Muu hulgas kutsus näiteks e-residentsuse projektijuht Kaspar Korjus vabakonda üles disainima uusi rakendusi, mis teeksid e-residentsuse platvormist sama populaarse turuplatsi nagu Google Play või Apple Store. Kui mõeldakse välja teenus, millele on nõudlust, ning selgitatakse programmeerijatele arusaadavalt, mida neilt oodatakse, siis on piiriks vaid taevas, võiks parafraseerides Korjuse üleskutse kokku võtta.

LEO LUKS: Ta ilmub siiski! Ühe käsikirja odüsseia

Räägin teile ühe teadusartikli ilmumise loo. Teadagi vihuvad tänapäeval kõik akadeemilistel töökohtadel püsijad artikleid kirjutada ja need, kes ei vihu, on peagi viimseni lahti lastud. Avaldamise täistuuridel töötavatele teadlastele pole mu heietus kuigivõrd põnev, küllap on paljudega midagi sarnast juhtunud. Kuid laiem kultuurihuviline publik ehk ei adu, milliseid pingutusi avaldamise nimel teha tuleb.

ERIK PUURA: Teadus kui arengumootor või hoopis mootorikütus?

2015. aasta ühist mõttelendu märgistas 23. septembril riigikogu konverentsisaalis toimunud konverents „Teadus kui Eesti arengumootor. Kas mõtleme või teeme ära?“, mille oli korraldanud Eesti Teadusagentuur. See oli loogiline järg Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia 2014. aasta avalikule märgukirjale „Eesti teadus vajab põhimõttelisi muudatusi“ ning oli inspireeritud Gunnar Oki koostatud teadus- ja arendusnõukogu raportist.

Nagu ikka, oli juttu peamiselt teaduse finantseerimisest ja teadusasutuste konsolideerimisest ning konverentsi pealkiri viitas tihedale sidemele teaduse ja arengu, eelkõige siis majandusarengu vahel.

EVA-LIISA OTSUS, KADRI UKRAINSKI: Teadusest ja majandusest – tõenduspõhiselt

Analüüs rakendusliku teadustöö eest riiklikku tunnustust leidnud projektide kujunemise kohta ideest auhinnani.

Teadmusmajandus on OECD määratluse järgi majandus, „mis baseerub otseselt teadmuse ja informatsiooni tootmisel, levitamisel ja kasutamisel“. Sellist laia ja üldisevõitu definitsiooni on püütud täpsustada ja leitud teadmuse erinevaid rolle, millest mõnda siinkohal käsitleme. Esiteks, teadmus kui sisend igasugusele tootmisele ja majandusele ning ühiskonnale laiemalt ja mille roll on muutunud järjest mõjusamaks nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi mõttes. Teiseks, teadmus kui kaup, mille müügiga tegelevate valdkondade osatähtsus pidevalt kasvab ja kätkeb endas eelkõige teadmusmahukaid äriteenuseid ja kõrgtehnoloogilisi majandusharusid, kuid ka teadlasi ja ülikoole kui teadmuse loojaid. Kuigi teaduse majandusliku mõju analüüsijad näevad teadusest saadavat suurimat kasu ühiskonnale haritud tööjõu koolitamise kaudu, siis üheks üldtunnustatud ja viimasel ajal ka Eestis enim arutletud teaduse väljundiks on teadustulemuste otsene rakendatavus majanduses (ehk teadus kui otsene majanduse sisend ja teadus kui kaup).

„Ela ja sära“ stipendiumite analüüs

Toomas Siitan sellest, mis on muusikas meile päriselt tähtis

Igapäevaelu, psühhogeograafia ja reformid

August Gailiti ajaloofilosoofia

Uus Avangard Pärnus

Tartu Pauluse kirik

Arvustamisel

2 x Vaba Lava „sugu: N“

2 x Kadri Kõusaare mängufilm „Ema“

Sten Heinoja debüütkontsert

Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert

Vano Allsalu näitus „Järelpõletus“

Ülle Marksi ja Jüri Kassi näitus „Vüüming“

Aivar Kulli „Kull ja kiri“

Doris Kareva „Perekonnaalbum“

Jan Kausi „Tõrv“

Mängufilm „Klubi“

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar