Sel reedel Sirbis

Ükski riik ja rahvas ei ela vaakumis. Reedese Sirbi avalooks on ERKKI BAHOVSKI intervjuu „Maailma ajaloo“ peatoimetaja SEPPO ZETTERBERGIGA. Zetterberg: „Ehkki Eestis on ka üldajaloo õppetoole, uuritakse teil maailma ajalugu siiski väga napilt.“

MARTIN AIDNIK: Ülikoole on kolonialiseerimas manageride kultuur

Gunnar Oki esilekerkimine kõrgharidusvaldkonna arvamusliidrina on finants- ja avalike huvide hägustamise sümptom.

Selle sügise diskussioonid näitavad, et ka pärast kiireid ja radikaalseid ülikoolide struktuurireforme on kõrghariduse seis ja suundumused jätkuvasti põletav teema. Gunnar Oki suhteliselt ühetaolise loogikaga ideevisandeid sisaldav ülevaade on leidnud mitmesugust vastukaja. On kriitiliselt osutatud, et kõrghariduse kontekstis tuleks paremini eristada avalikku ja erahüve, kuid on ka neid, kes nõustuvad, et Euroopa teaduspoliitikat arvesse võttes on Eestis vaja veelgi muudatusi teha. Igal juhul on kõrgharidussüsteemis taas pilk suunatud oma eneseteadvust õõnestades kriitiliselt sissepoole ning jäetud kõrvale väline kontekst, s.o suhted majanduse ja riigiga. Ometi tuleks näha laiemat pilti, sest kõrghariduse ümberkorraldusi suunab tegelikult ulatuslik fiskaalne konsolideerumine: riik struktureerib end kriisijärgse turumajanduse seisukorrast lähtudes ümber.

HOLGER MÖLDER ja VLADIMIR SAZONOV: Lähis-Ida hämar tulevik

Endiste sekulaarsete Iraagi sõjaväelaste domineerimine Islamiriigi juhtkonnas näitab, et see on poliitilis-ideoloogiline, mitte religioosne moodustis.

Pärast Pariisi sündmusi elab Euroopa taas terrorirünnakute hirmus. Lähis-Ida piirkond Euroopa naabruses on viimasel sajandil olnud mitmete ulatuslike usuliste, etniliste jm konfliktide allikas, mille krooniks on agressiivse riigitaolise moodustise Islamiriik teke Iraagi ja Süüria aladel. Eesti ühiskonnas on levimas hirm sõja eest põgenevate pagulaste ees, kellest paljud on pärit Süüriast ja Iraagist ning võivad turvalisema elupaiga otsingutel jõuda ka Eestisse. Paljuski on hirm põhjustatud meie vähestest teadmistest Lähis-Ida piirkonna, selle rikkaliku ajaloo ja kultuuri kohta. Oluline on süvendada kontakte sealsete ülikoolide ja teadusasutustega, et tuua Lähis-Ida probleemid meile lähemale.

ANTTI ROOSE: Süümepiinad kliimamuutuse pärast

Ühiskond muutub kiiremini kui kliima. Kas globaalne kliimamuutus on Eesti probleem? On küll ja isegi väga! Eestis on õhutemperatuur viimasel poolsajandil juba tõusnud umbes 2°C ehk siis üle kahe korra kiiremini kui maailmas keskmiselt. Väga suure tõenäosusega tõuseb temperatuur sama palju sajandi lõpuks veel. Mida see muudab? Eesti muutub kolme-aastaaja-maaks, hämar-porine sügis vältab märtsipäikesega tärkava kevadeni, püsiva lumikattega talv on ime.

Äärmuslikud ilmanähtused on kahtlemata sagenenud. Kas eestlane muretseb kliimamuutuse kui globaalprobleemi pärast? Muidu selline muretseja rahvas, aga kliimamuutuse pärast mitte eriti.

HEIDI IIVARI: Enne surma on palju elu

Finlandia kirjandusauhinna kandidaadid pälvivad meedia ja publiku suure tähelepanu ning nende teos kopsaka läbimüügi.

Soome suurima kirjandusauhinna Finlandia selle aasta kandidaadid pühenduvad tõsistele elu ja surma teemadele, aga ilma skandaalideta siiski läbi ei saadud.

MINEA KAPLINSKI: Kuhu kulged, Tartu kesklinn?

Teise maailmasõja purustuste tõttu tekkinud kesklinna tühimike taashoonestamise kava on jaotanud linnarahva kahte leeri.

„Oh! Ma vaene Tarto liin“ on sõnad, mis Tartu ajalugu uurides ikka ja jälle kõlama jäävad. Tartut esmamainitakse seoses selle põlemapanekuga ja seda traditsiooni on aastasadu truult jätkatud. Viimatise suurema laastamistöö, II maailmasõja tagajärgedega, on päevast päeva tegemist ka XXI sajandi linnaruumis. Just maailmasõjajärgsed tühimikud on praegu peamine mure allikas kesklinna üldplaneeringus, mis löönud linnarahva kahte vastasleeri. Põhiline tüliõun on kesklinna haljasalad, millest osa on ette nähtud taashoonestada.

KAAREL TARAND: Tõrgetega suhteturul sünnib vähe lapsi

Meeste defitsiit ülikoolides paneb nad abielust hoiduma ja jätab naised üksi.

Valitsusliidu koalitsioonilepingus on võetud rahvastiku taastootmise alal passiivne hoiak: midagi kehtivat põhimõtteliselt ei muudeta ja midagi uut kah ei hakata leiutama. Kuidagi vaikselt ja märkamatult on Eesti rahvas ja tema juhid lõpetanud vähesest sündimusest ehk teisisõnu väljasuremisest kui probleemist rääkimise. Selleks võib olla kaks põhjust: kas probleem on lahendatud või siis on viimnegi lootus kadunud ja mis sa parandamatut haiget ikka torgid.

MARTA BAŁAGA: Kehakeel

Mängufilm „Armastus“ („Love“, Prantsusmaa 2015, 135 min), režissöör-stsenarist Gaspar Noé, operaator Benoît Debie. Osades Aomi Muyock, Karl Glusman, Klara Kristin, Gaspar Noé, Vincent Maraval jt.

Minu arvates on 3D porno jaoks välja mõeldudki. Mida nad ootavad?

John Waters

Neetud Lars von Trier. Kui poleks tema suurt suud ja kalduvust visata veidi natsinalja (mis pole kunagi hea mõte), ei peaks Cannes’i rahuldamatu arthouse-publik nüüd otsima uut enfant terrible’it. Õnneks oli sobiv kandidaat nurga taga juba ootamas, alati valmis nagu korralik naispioneer. Argentinas sündinud Gaspar Noé võib küll olla sama karistamatult ülbe nagu Trier, küll aga pole nii andekas nagu taanlane. Tema uus skandaalidest looritatud tonksupidu „Armastus“ pole muud kui järjekordne lugu rubriigist „poiss kohtab tüdrukut ja nad seksivad palju“.

Muljeid Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlustelt, X Kaunase biennaalilt ja XII Balti biennaalilt

Tartu muusikanädal

Eesti arhitektuuripreemiad 2015

Jalgadega loetud linn

Kas naiste ja meeste (eba)võrdsus mõjutab sündimust?

Nüüdiskunsti residentuur villas

 

Arvustamisel

Marcelo Gatica Bravo koostatud Tšiili luule kogumik „Lõunatuuled”

Laurentsius & Co näitus „4+1“

Etendus „99 Words for Void“ ehk „99 sõna tühjusele“

VAT-teatri „Gunn, Gunn, vana …“

AudioKinetica multimeediumietendus „Mehaaniline klaver“

VAT-teatri „Kuidas ma koera sõin“

Nukuteatri „Lemuel Pitkini demonteerimine“

Sarja „Heli ja keel“ kontsert „Plastiidsed psalmid“

Eesti Kontserdi sarja „Sibelius 150“ 12. novembri ja 25. novembri kontserdid

Franz Schuberti Lied’i-tsükkel „Talvine teekond“: Atlan Karp ja Ralf Taal

Nora Säraku lühidokumentaalfilm „Valguseks / valguseni / valgusena“

Jaanus Nõgisto ja Tõnu Timmi plaat „Tulevikupärimused”

The Princesi plaat „Stars”

Raivo Kelomehe videoinstallatsioon „Eesti kunstnike triloogia“ Tartu Kunstimajas

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming