24.09.2015

Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis arhitektuur ja kosmos!

ELO KIIVET: Arhitektuurikosmose satelliidid

Tallinna arhitektuuribiennaalil küsiti, keda või mida me üldse tahaksime ennast (sest linn, see oleme me ise) juhtima.

„See hoone on ehitatud tuleviku jaoks, kuid tulevik tundub kogu aeg eest ära libisevat.“

Septembri algul kolmandat korda toimunud Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) teema oli seekord isejuhtiv linn. Selgelt tulevikku vaatava sündmuse ümber ei hõljunud grammigi nostalgiat. Olevikku käsitleti vaid hüppelauana paremasse ilma, tulevikku jõudmiseks tuleb sellel vaid sabast haarata.

LJUDMILLA GEORGIJEVA: Savist prinditud arhitektuur

Selleaastases TABi teadusinnovatsiooni laboris eksponeeriti mitmeid uuendusi nagu virtuaalses reaalsuses projekteerimine, biotehnoloogiad, iseparanevad materjalid, vesiaiandus jms. Näidati ka savi 3D-printerit ning sellega loodud keraamiliste plaatide süsteemi.

Jaak Tomberg: Teadusulme ja representatsiooniline energia

Teadusulme elemente leiab juba peaaegu igalt poolt ning kõige enam meid ümbritsevast reaalsusest enesest.

Kõigepealt tahaksin õnnitleda Eesti Ulmeühingut seda kandva sõna, termini ja tuummõiste 45. sünnipäeva puhul. Tahaksin öelda tänusõnu Henn-Kaarel Hellatile, kelle kunagisel neologismil on olnud hindamatu ning ajas kasvav väärtus. Igal mõistel on oma ajalugu, mille käigus see muutub, areneb ja teiseneb. Ning mõiste tähendus muutub, areneb ja teiseneb enamasti ajalooliste tingimuste muutudes, kasutamise käigus.

Ettekanne Eesti Ulmeühingu 16. septembril korraldatud eesti ulme päeval.

KRISTI GRIŠAKOV: Kiirtee kaksiklinnani

Eesti-Soome arhitektide töötuba „Uus Talsingi/Talsinki“ 7. – 9. IX 2015.

CARMEN GRAY: Värske tuul üle Lido

Veneetsia filmifestival 2. IX – 12. IX 2015

Lido saare kiiskavas päikesepaistes on vaadatud maailma vanima filmifestivali järjekordne aastakäik. Veneetsia žürii Mehhiko uue kooli riskialti režissööri Alfonso Cuaróni juhtimisel andis Kuldlõvi filmile „Kaugelt“ („Desde allá“, Lorenzo Vigas, 2015), mõistatuslikule Venetsueela debüütfilmile keskealisest geimehest, kes jahib seiklusi vaestes linnaosades. See oli üllatusvõit, mida ei prognoosinud mitte keegi. Esmakordselt läheb Kuldlõvi Ladina

HANNO SOANS: Flanöörina gootika alateadvuses

Valgusfestival „Lux matrix“ Tallinna Ladina kvartalis 18. – 27. IX, kuraator Mário Caeiro ja produtsent Indrek Leht.

Valguskunst on nagu helieksperimendidki justkui omamoodi subkultuur kaasaegse kunsti sotsiaalkriitilise põhihoovuse kõrval. Neid mõlemaid iseloomustab vabadus töötada põhiolemuselt abstraktse materjaliga, katsetades seejuures ideaaljuhul meie tajude ja seega meie maailmamõistmise parameetreid.

GRETA KOPPEL: Vanad meistrid ja sildid

Atribueerimine ei ole täppisteadus, vaid põhjalikult kaalutletud vaatluse ja argumenteeritud analüüsi tulemus, tõlgendus, mitte muutumatu väärtus.

2014. aastal müüs mainekas Simon Dickinsoni eragalerii TEFAFi kunstimessil Maastrichtis Tallinnast pärit saksa ning soome-rootsi juurtega renessansiajastu meistri Michel Sittow’ (u 1469 –1525) maali „Mees palvehelmestega“. Sündmus oli tähelepanuväärne, sest kunstniku maalid on väga haruldased.

KADRI UKRAINSKI, HANNA KANEP, KADI TIMPMANN: Teaduse rahastamise äärmuslik projektipõhisus ei täida strateegilisi eesmärke

Teadus- ja arendustegevuse (TA) rahastamise tase ja korraldus väljendab riigi pühendumist teadmuspõhise majanduse arendamisele. Üle maailma otsivad riigid uusi lahendusi, kuidas rahastamise abil saavutada TA tulemuslikkus nii kitsamate kui ka laiemate eesmärkideni jõudmiseks. Peale valdkondlike eesmärkide ja teaduse kõrge taseme peetakse silmas, et tähtsamad teadusvaldkonnad riigis säiliksid, uued saaksid võimaluse tekkida ja areneda ning teaduse osa majanduses oleks nähtav.

Kuidas mitte olla väike ja hirmunud koloniaaljäänuk?

Satelliitseire ja kliimamuutus