Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis inimarengu aruanne.

Kuidas ületada stagnatsiooni?

Inimarengu aruande eestvedajad Marju Lauristin, Mati Heidmets, Raivo Vetik ja Erik Terk: “töötav mudel tuleks alles luua, ent see eeldab loovat ning eksperimenteerivat poliitikat, mis ühildub küllalt raskelt meie valitsemissüsteemiga”.

Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. Lõksudest välja? Peatoimetaja Raivo Vetik. Eesti Koostöö Kogu, Tallinn 2015. 304 lk.

AGU UUDELEPP: Kes vinnastab lõkse?

Inimarengu aruanne on valmis ja metafoorseid lõkse täis. Küsimus on selles, millised lõksud löövad varem ja valusamalt ning kes need vinna tõmbab.

ERO LIIVIK: Vastuolulised soovitused demokraatia edendamiseks

EIAt lõpetavas poliitikapeatükis soovitakse toimetaja Georg Sootla sõnul esiteks näidata poliitika kui valitsuse tegevusprogrammide kujundamise ja rakendamise eripära praeguses Eestis ja teiseks analüüsida poliitikastrateegia „Säästev Eesti 21“ kandvate ideede nagu avatud võrgustikupõhise ja õppiva poliitika teostumist ja takistusi nende elluviimisel. Olulisele küsimusele, kuidas määrata, mis on poliitika, vastab Sootla postulaadiga, et see on huvirühmade võitlus eesmärgiga saada võimule. Seda formaalset määrangut jagavad ka alapeatükkide autorid.

MART RANNUT: Piirkondlik segregeerumine Eestis on ilmne

Eesti ühiskonna sotsiaalne sidusus pole kiita. Hoolimata raha kühveldamisest lõimimisprojektidesse, on sotsiaalne lõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel süvenemas. Suureneb mitte-eestlaste usaldamatus institutsioonide vastu, tajutud (kuid ilmselgelt mitte tegelik) diskrimineerimine ja usaldamatus inimeste vastu. Seega on tegemist suuresti omandatud hoiakutega, mida riik pole tõhusalt korrigeerinud. Kõik need hoiakud kokku toodavad ühiskonnas keelelist segregatsiooni, mida ebamugavustundega eiratakse: sõna „segregatsioon“ oli veel mõni aasta tagasi meie poliitikutele tabu, rääkimata kavadest see kõrvaldada.

KAAREL TARAND: Fakte ja juhte lahutab kuristik

Kevadel ilmunud järjekordset Eesti inimarengu aruannet sobivad raamistama kaks suvist teadet tegelikkusest. Värskelt korrigeeritud ÜRO rahvastikuprognoos sajandi lõpuni ennustab Eesti elanike hulgaks aastal 2100 kõigest (või optimisti vaates: kogunisti) 904 000 inimest. Me ei ole välja surnud, aga pole ka ikkagi suutnud saada arvult suureks. Mikrotasandil andis aga Kiviõli linn teada, et kavatseb riigi juubelisünnipäevaks lammutada veel suure hulga linna keskuses tühjaks jäänud maju. Linnakese elanikkond on vabaduse veerandsajandi jooksul kahanenud peaaegu poole võrra ning omavalitsusest on aus ja lausa kohustuslik hoida elanikud ja eluasemed omavahel kooskõlas.

OTT KARULIN: SOKK ehk statistiliselt on kõik korras

Statistikalemb kultuurihuviline võib rahul olla: seekordses inimarenguaruandes esineb sõna „kultuur“ nagu ka sõna „majandus“ üle seitsmesaja korra. Seda on kuus korda enam kui eelmises. Statistilise kinnituse saab ka keskmise kultuurihuvilise portree (eestlane, naine, vanemas keskeas ja kõrgharidusega) ning eestlaste eesrindlikkus kultuuriürituste külastamisel teiste ELi riikidega võrreldes (6. koht).

JAAN-EIK TULVE. Ahvist inimeseks

Homo sapiens’i ehk mõistusega inimese arengut maa peal mõõdetakse sadades aastatuhandetes. Muljetavaldav on inimmõistuse tulemus – elu-olu muutus. Olelusvõitlus kui inimese elu peamine mure on aga jäänud samaks.

GRETE ARRO: Kalaranna taltsutamine

Kalaranna teemat ei pea võtma üksikjuhtumina, see sobib ka üldistamiseks. Mis on õieti selle taga, et ühe rannalõigu üle aastaid heideldakse? Vastuseis praegusele ametlikule Kalaranna arengusuunale ja ranna sulgemisele osutab tegelikult inimeste universaalsetele vajadustele linnaruumis. Ma ei keskendu dihhotoomiale „ärimees versus lilleke“. Arendaja arendab ja tal ei ole kohustust luua head avalikku ruumi. Avalikku hüve toetava ja indiviidi heaolu arvestava linnaruumi eest peavad hea seisma spetsialistid, näiteks vastava valdkonna ametnikud.

MARGUS OTI essee „Eestivene. Lõimumise tõeline mõte“

Vene vormikoolkonna tekstide eestikeelne antoloogia

RAIVO KELOMEES osaluskunstist

 

Arvustamisel

XXIX Tallinna rahvusvaheline orelifestival

Hando Runneli „Vanad sõbrad“

EKKMi näitus „1995“

Birgitta festival ja selle tantsuetendused

Lavakooli diplomilavastus „Ekke Moor“

Dokumentaalfilm „Maestro“

Pärnu „In graafika“ festival

Lavastused „Grace ja Glorie“ ning „Vereliin“

Vene filmi päevad Vana-Kasepääl

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming