Loe reedel Sirpi

MARGIT MUTSO: Isamaa ilu hoieldes

Kaheksa silmapaistvat endist linnaarhitekti mõtlevad hetkeks tagasi oma tööle ja arutlevad laiemalt omavalitsuse võimaluse üle oma piirkonda arendada.

Käest ära oled, kodumaa. Mitte ainult Ida-Virumaa linnade lagunevad paneelelamute kvartalid, mitte ainult Tallinna idapoolne sissesõit ja jõhkrad mägedemaastikud, mitte vaid vaesuses lagunevad maa-asumid ega linnaservi palistavad odavehitiste read. Isevooluteed on läinud isegi enamik Eesti linnade keskväljakuid.

URMAS LEPIK: Meil on võimalusi

Ugrilikult ajaskaalal elu vaadeldes näeme, et oleme pärast viimast suurt sõda ja hiljutist geopoliitilist ümberpaigutumist jõudnud järjekordsete suuremat sorti muutuste ette. See tõdemus paneb uurima, kas oskame mingilgi määral tulevasi seisundeid ette aimata, et nendeks valmistuda või tegeleme reageerimisega juba toimunule.

MARKO LÕHMUS: Haldusreform koputab. Huvihariduse uksele

Vahel ootad mingeid reforme hirmuga. Teinekord ei jõua jälle ära oodata. Haldusreformist on räägitud nii kaua, et järjekordne osa valitsusliidu leppes võiks mõjuda kui ennemuistse loo karjapoisi põhjendamata karjatus „Hunt tuleb!“. Aga seekord on vist midagi tõesti tulekul.

TRISTAN PRIIMÄGI: Keskpõrandale kokku. Mida toob kaasa plaanitav haldusreform?

Linnamehena on ehk pisut pealiskaudne kirjutada haldusreformist või regionaalpoliitikast, sest Eesti Tallinna-kesksus ei tule vist kellelegi üllatusena. Huvitaval kombel tehaksegi maaelule ettekirjutusi enamasti linnas. Sellega seoses meenub tahtmatult Saudi Araabias Qassimi ülikoolis peetud rohkete osavõtjatega naiste õiguste teemaline konverents „Naine ühiskonnas“, millest võtsid nii esinejate kui ka kuulajatena osa ainult mehed.

OTT KARULIN: Sõita või sõidutada?

Valitsused on ikka peljanud haldusreformi kui võimalikku kirstunaela nende võimule. Haldusreform ei tähenda aga sugugi vaid vallapiiride ümberjoonistamist ega isegi kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel ülesannete nutikamat jaotamist, sest regionaalne mõtlemine ulatub kõikidesse valdkondadesse, sh kultuuripoliitikasse.

JÜRI LIPPING: Ühiskond spunki otsimas, ehk kindral Stummi jahmatav avastus

Andke mulle tugipunkt ja ma tõstan maakera üles. Nii olevat kord lausunud Archimedes, staatika ehk tasakaaluteaduse rajaja. Andke ühiskonnale idee ja ta hakkab liikuma- nõnda võiksime sõnastada oma lähimineviku siirdeperioodi kogemused, aga ka üldisema tõdemuse sotsiaalse dünaamika põhiolemusest, mida võiks nimetada stasioloogiaks ehk püsimise teaduseks. Sest säärane on probleem oma kõige üldisemal kujul: kuidas püsida? Kuidas püsida riigina, rahvusena, ühiskonnana? Kuidas püsida eestlasena, eurooplasena, inimesena? Kuidas püsida valitud kursil, saavutatud tasemel, kättevõidetud positsioonil, tihedas konkurentsis? Kuidas püsida elu ja tervise juures, kuidas teha nii, et hing püsiks sees, keha püsiks jalgel, vaim püsiks virge?

MART HIOB, PILLE METSPALU, ANDRES LEVALD, TAVO KIKAS: Hõrenev Eesti. Kahaneva rahvastikuga piirkonnad meil ja mujal

ÜRO andmetel ületas 2011. aastal maailma rahvastik seitsme miljardi piiri. Seda on ligi neli korda rohkem kui sada aastat tagasi ja ligi 14 korda rohkem kui 500 aastat tagasi. Maailma rahvaarv kasvab jõudsalt veel terve selle sajandi. Peamiselt tuleb see kasv Sahara-taguse Aafrika arvelt, kus sündimus püsib suur.

JAN KAUS: Riikliku vastastikulisuse mõte

Ma ei tea, kas kirjutan seda esseed kõige sobivamal hetkel, kõige parema häälestusega – Eestil on värske valitsus ning selle koosseis on tekitanud omajagu imestust ning isegi nördimust. Minule isiklikult mõjus omamoodi lõpliku hoobina uudis sellest, et riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni liikmeks sai kahes kohtuastmes süüdi mõistetud Lauri Laasi (üheksa kuud tingimisi vangistust). Selle uudise peale ütles tantsija ja laulja Päär Pärenson Facebookis sarkastiliselt: „Toobal saab ilmselt eetikaministriks“, viidates Eesti Keskerakonna peasekretärile Priit Toobalile, kes mõisteti koos Laasiga süüdi eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises.

UMAR VIIRAS: Eesti väikelinn oma ja võõra ristteel

Maailmakirjanduses on väikelinnal kaks tüüpilist kuvandit. Esimese järgi on väikelinn rahvuslike juurtega rahulik, õnnelik maailm, kus elatakse pastoraalses harmoonias ümbritseva loodusega ja mille elanikud on lihtsad, ehk veidi tahumata, kuid siiski sõbralikud ja siirad inimesed.

MAAJA VADI, ENELI KINDSIKO: Kui kaua on teadlaskarjäär veel tõmbetuules?

„Küsimus on selles, kui suurel hulgal teadlasi Eesti riik ja ühiskond endale lubada soovivad ja suudavad. Seda ei saa otsustada teadlased ise, see on strateegiline poliitiline otsus.“ See lause pärineb teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja teaduste akadeemia pöördumisest 2014. aastal. Ilmselt ei ole veel kellelgi selget vastust pakkuda. Vaatamata sellele et kontekstil on teadlaste töös märkimisväärne osa, saavad teadlased ise ja nende töökeskkonna kujundajad paljutki mõjutada. Järgnevalt esitatakse mõned Eestis konteksti ja indiviidi valikuid iseloomustavad teadlaskarjääri seaduspärasused, kusjuures materjali ilmestamiseks on kasutatud uuringus kogutud arvamusi.

MARJE JOALAID: Vepslastest veidi teistmoodi

Juunis tähistatakse Ojati (vps Ajät´) jõe ääres Vidlas vepsa Elonpu (Elupuu) püha.

 

Hõrenev Eesti

Euroopa unustatud raamatud

Vestlus Margaret Atwoodiga tekitas hämmingut

Ines Maidre Tobiase oreliloomingust

Mart Siimer Marimaal

Nüüdistantsu sild üle arenguvaevavete

Arvustamisel

Aristotelese „Poliitika“

Mart Kivastiku „Autoportree naise ja hobusega“

Pekingi ooper „Oriendil“

Eesti heliloojate festival

Dokumentaalfilm „Suursugune muuseum“ ja mängufilm „Tulevikumaa“

Näitus „Evald Okas 100“

Haapsalu graafilise disaini festival

Ojasoo-Semperi Hamburgi-lavastus „Tund, mil me üksteisest midagi ei teadnud“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar