Sel reedel Sirbis

OTT KARULIN: Pargid ja peod
Kultuuripealinnaks nimetamine ei tähenda aasta läbi kestvat festivali, vaid on linna arengukiirendi.
Eesti linnadel on jäänud veel veidi rohkem  kui kolm nädalat, et esitada oma taotlus saamaks 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks. Taotlusi hinnatakse kuues kategoorias, sh linna pikaajalisele strateegiale kaasaaitamine. Selle puhul võetakse hindamisel arvesse nelja tegurit: kandidaatlinnal on taotlemise ajal olemas kultuuristrateegia, mis hõlmab meedet ja sisaldab kava kultuuritegevuse jätkamiseks pärast tiitliaastat; kava kandidaatlinna kultuuri- ja loomesektori tugevdamiseks, sealhulgas kultuuri-, majandus- ja sotsiaalsektori pikaajaliste sidemete kujundamiseks; prognoositav pikaajaline kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik mõju, sealhulgas linna areng, mille tiitel kandidaatlinnale kaasa toob; kava tiitliga kandidaatlinnale avalduva mõju seireks ja hindamiseks ning hindamistulemuste levitamiseks. Sellest lähtuvalt võtsingi ette avastusretke Eesti linnade kultuuristrateegia dokumentide maailma, et näha, milliseid eesmärke on neis kultuurile seatud ja kuidas need saavutada plaanitakse. Vaatan siinkohal nii Euroopa kultuuripealinna kandidaate (oma kavatsusest kandideerida on teada andnud Kuressaare, Narva ja Tartu) kui ka teisi linnu (Pärnu, Rakvere, Tallinn, Viljandi, Võru). Alustan viimastest.

SIRP KÜLAS EUROOPA KULTUURIPEALINNAS LEEUWARDENIS
– Kultuuripealinn omadele
– Linnaruum
– Friisi identiteedi dekonstruktsioon
– „Sealpool“ püsib vaid väärt värk
–  Kongis kultuur
– Keeleteemalised näitused

KERTI TERGEM: Tõlkija kohtub kirjanikuga. Hollandi eripruul
Hollandi kirjandus on väga huvitav ja mitmekesine. Tõeliselt head kirjandust sünnib sel väikesel maalapil uskumatult palju.
Hollandi kirjandust on eestindatud veidi rohkem kui sada aastat. Esimene pääsuke, ajalooline romaan Transvaalist, ilmus 1901. aastal Peeter Grünfeldti tõlkes. Nõukogude Eestis hollandi kirjandust peaaegu ei ilmunud, erandiks mõned Rein Sepa tõlked ja Vladimir Beekmani vahendatud lasteraamatud. Hollandi kirjanduse tõlkimine sai õige hoo sisse alles 1990ndatel, kui kogenud tõlkijad Vladimir Beekman ja Mati Sirkel olid muudele keeltele lisaks asunud Madalmaade kirjanduse kallale. Iseseisvas Eestis tekkis ridamisi uusi kirjastusi ning lisandus noori tõlkijaid. Viimasel paaril kümnendil on tõlgete hulk jõudsasti kosunud. Väike rehkendus näitas, et kõige rohkem raamatu- ja filmitõlkeid hollandi keelest on kogunenud mu enda kontole.

JANAR MIHKELSAAR: Jõhkardite ja narride meelevallas
On tarvis kaaluda majanduslikke, eetilisi ja geostrateegilisi argumente, mis räägivad solidaarsuse kasuks.
Koos teiste riikide, sh Poola, Rumeenia, Bulgaariaga, asub Eesti põhjast lõunasse Läänemerest Musta mereni ulatuvas puhverriikide vööndis, mille määratlevad idast Venemaa ja läänest Saksamaa. Nimetatud suurriigid on ajalooliselt etendanud otsustavat osa regiooni arengus ja saatuse kujunemisel. Selles piirkonnas põrkuvad ja konvergeeruvad julgeolekuimperatiivid, majandushuvid ja kultuurimõjud. Tänapäeval võib täheldada Saksamaa ja Venemaa puhul järgmisi kontraste.

ÜLO MATTHEUS: Teisel ringil pole armastus enam oluline
Miks tekivad uued liikumised ja miks nad lõpuks ebaõnnestuvad?
Parlamendivalimised toovad peaaegu alati kaasa poliitika aktiviseerumise ja enamasti ka uute jõudude tekke. Nii nüüdki. Erakonna loomisest ja lähenevatel riigikogu valimistel osalemisest on teatanud Eesti 200, Artur Talvik ja Anzori Barkalaja on asutanud MTÜ Parem Ilm, oma kohta otsib suure toetuspotentsiaaliga Indrek Tarand, arenemas on liikumine „Kõik koos!“ („Maksud Lätti“), mis organiseeris Läti alkoholiralli ja 20. augusti protestiürituse Kuusiku lennuväljal, vaikselt podiseb mõte luua erakond 50+ eakamate toetuseks, rohelised unistavad comeback’ist ja kõigi uute jõudude liitmisest rohelise mõtte alla jne.

TOIVO TAMMIK: Maarjamäe memoriaalidest ja avalikust ruumist
Maarjamäe ainulaadne avalik ruum väärib säilitamist, edasiarendamist ja ühendamist teiste parkidega. Loodetavasti ärgitab uue memoriaali rajamine ühenduste kvaliteeti parandama.
Kultuuriministeeriumi ja arhitektide liidu korraldatud kommunismiohvrite memoriaali arhitektuurivõistlusest osavõtjad pidid juba 2011. aastal peale arhitektuurilahenduse leidma memoriaalile ka asukoha. Ühe kahest esikohast saanud Koit Ojaliiv pakkus oma töös „Mälutulbad“ välja geniaalselt lihtsa ja selge idee: olemasolevast Maarjamäe memoriaalist viib trepp puudest puhastatud klindiastangule. Klindialune pidi tänapäevaste haljastusvõtete abil muudetama rahulikuks, hästi proportsioneeritud mäluväljaks.
Kui Ojaliiva suurepärasest kavandist ja ideest loobuti, mängiti maha võimalus suurejooneline memoriaal praegusaja tingimustes tervikuna avaliku ruumina ümber mõtestada ning ühtlasi ka korda teha.

AIGI RAHI-TAMM: „Ma oleksin nagu oma perega jälle kokku saanud“
Kommunismiohvrite memoriaal on mälestuskoht, kus meenutada, õppida ja õpetada. Seal käimise tihedus sõltub eeskätt keskmise põlvkonna väärtushoiakutest.
Ainukesena jõudis seitsmeliikmelisest perest eluga Eestisse tagasi Peep Varju. Tema konstaablist isa varises kokku metsatöödel Sosva surmalaagris, ema, õde ja vennad surid nälga. Üksi jäänud poisike saadeti 1942. aasta suvel Aipolovo lastekodusse. Ise peab ta end õnnetähe all sündinuks. Tunnen Peepu aastaid, olen imetlenud tema sitkust ja elujõudu. Küsimusele memoriaali tähenduse kohta vastas ta tagasihoidlikult: „No mis ma oskan öelda, ma oleksin nagu oma perega jälle kokku saanud – ja muud ma ei oskagi öelda“.

Katrin Kivimaa vestleb Kirke Kangroga:  „Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded …“
Kirke Kangro: „On väga oluline, et inimkaotuste mälestamiskohad saavad kuju kunstiteosena: looming ei korva kaotust, aga justkui suhtleb nendega, kellele see on osaks saanud.“
Kommunismiohvrite memoriaal on ehitatud üles sümboolse jutustusena. Külastaja läbib mustade müüride raamistatud teekonna ja jõuab seejärel koduaeda, õunapuude ja mesilaste keskele.

KAAREL VANAMÖLDER: President ja Narva
Narva olevat küll väga äge ja kultuurne linn, kuid las kohapeal toimetab keegi teine, olgu selleks siis ajutiselt president või sinna üle noatera mittedeporteeritud sisekaitseakadeemia töötajad.
Alustagem juhtumianalüüsist.
Selle aasta 23. jaanuar oli ilus, parajalt külm lumine teisipäev, täiesti tavaline argipäev. Inimesed askeldasid, riik toimis ja ühissõidukid toimetasid reisijaid sihtpunktidesse. Üks varahommikune oranž rong pälvis tol hommikul erilist tähelepanu, eriti esimese klassi vagun, kus toimus midagi tavatut. Nimelt sisenes sinna Balti jaama perroonilt Eesti president kaaskonnaga külastamaks 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks kandideerivat Narvat. Tegemist oli kampaania avapaugu ja igati õnnestunud käiguga. Ühissõidukiga saabuv president pälvis meedia täieliku tähelepanu analoogselt rahvaliku ööbimisega hostelis.

MAI BEILMANN: Kodaniku liistud
Valitsevas kodanikuaktiivsuse paradigmas on unustatud, et kenasti raamistatud kodanikuaktiivsuse kõrval peab olema koht ka teistsugusel vähemsoovitaval kodanikuaktiivsusel, mis ei teki mitte võimude toetusel, vaid nende kiuste.
Noorte osalus, nende kaasamine otsustusse on nii Eesti kui ka Euroopa Liidu poliitikadokumentides prioriteet. Olles aastaid uurinud noorsoo valdkonnas toimuvat, võin uuringutele tuginedes kinnitada, et noorte osalus ei ole prioriteet mitte üksnes paberil, vaid  juba mõnda aega tehakse palju tööd noorte osaluse ja kaasamise edendamiseks. Noorteuuringute kõrvalsaadusena on ilmnenud huvitav paradoks: kui noorte osaluse ja kaasatuse soosimiseks nähakse tublisti vaeva, siis muude ühiskonnagruppide  kaasarääkimisvõimalused ei jõua sellele hästi järele.

MAAJA VADI: Jõmlus töökultuuris ehk Siirdeajastu kestab
Me töötame pigem mehhanistlikes kui orgaanilistes organisatsioonides: kujundame tihedat jäika kontrolli, taandame enda korralduste täitjaks, peame võimusuhteid tähtsaks, suhtume initsiatiivi ettevaatlikult, kogeme vähest vastastikust usaldust, mõtleme rohkem isiklikele kui organisatsiooni huvidele.
Siit ja sealt kostab kurtmist, et töösuhetes on palju jõmlust. Ühed justkui ei viitsi ega oska tööd teha ning teised näevad töötajaid asisoost olenditena, kellega võib mõõdutundetult manipuleerida. Arutluskäigu näiteks võib tuua raadiosaates nädala kokkuvõtjate jutu ehitussektorist ja sealsetest töötajatest. Selle teema kergitamine on tänuväärne algatus ning alustada võiks sellest, et mõne töökäitumistunnuse järgi elame endiselt siirdeühiskonnas. Selle kirjatükiga soovin näidata, et organisatsiooni ja selle toimimise seisukohalt on siirdeühiskonna meenutamine ikka veel sobilik ja vaja on välja tuua, kuidas need asjaolud meie elus ilmnevad. Ehk aitab põhjuste mõistmine selles vallas midagi ette võtta.

REBEKA PÕLDSAM: ROOSA MÜTS.Kokkusaamiste jõud
1960ndatel Euroopas ja USAs alguse saanud kodanikuaktivism kujundab oluliselt kujundajat. Seniajani kuulatakse Nina Simone’i ja Bob Marley lugusid, oma keskkonda võib kujundada vikerkaaresümboolikaga toodetega, iga suurema raamatusõbra kätte on jõudnud Deleuze’i ja Badiou’ mõtteavaldused, kui mitte muidu, siis Žižeki kaudu; pole kedagi, kelle peas poleks kedranud Martin Luther Kingi kõnest fraas „I have a dream“; Viini aktsionistidki, kes paljalt veres püherdasid, on nüüdiskunsti sümboliks; Godard’i filmid noorte romantikute kujundajaks jne. Tollastel koosolekutel arutati probleemid selgeks, pandi kokku kavad, mida võimudele esitada, valmistati loosungeid ja kavandati etteasteid, millega käidi demonstratsioonil. Selleks et ühiskonnas midagi muutuks, tuli ise kohale minna. Tänavale minek tähendas siis ja samamoodi nüüdki riski sattuda kas huligaanide või politsei rünnaku ohvriks. Tänaval marssides või koosolekul mõtteid vahetades võib aga kogeda ka erilist lootuse jõudu.

Arvustamisel
Põhjamaade Sümfooniaorkestri galakontsert „20 aastat hiljem“
kontserdid „Mööda piiri“
Aet Andresma-Tamme, Mare Soovik-Lobjaka, Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitus „Väikesed monumentalistid“
Aet Andresma-Tamme, Mare Soovik-Lobjaka näitus „Klaas. Betoon. Ruum“
Temufi „Toomas Nipernaadi“
Pärnu Suveteatri „Inriid ja Toomas Nipernaadi“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht