Reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis territoorium. _vSirbi vahel Diplomaatia.

TUUL SEPP : Territoriaalsete konfliktide evolutsiooniline taust

Territooriumi omamine ja selle kaitsmine teiste eest on inimesele erilise tähendusega. Ajaloos leidub rohkelt näiteid veristest võitlusest isegi selliste territooriumide pärast, millel suurt objektiivset väärtust ei ole. 1982. aastal läks Suurbritannia sõtta Argentinaga Falklandi saarte pärast – need väiksed tühjad, maismaast sadade kilomeetrite kaugusel asuvad tundrakliimaga saared sobivad peamiselt lambakasvatuseks. Aafrika sarve Badme piirkonnal ei ole erilist strateegilist väärtust ja seal ei leidu ka märkimisväärselt looduslikke ressursse. Ometi on see ala Eritrea ja Etioopia vahelise sõjalise konflikti peatähelepanu all.

HILLE HANSO. Kes kardab Ayshet, Alid ja Mehmedit?

Me peame rääkima Alidest ja Ayshedest, keda on Vahemerelt ja maad mööda Euroopasse tulemas kõigi aegade rekordarv. Aastaid Türgis elanuna üldistan isikliku kokkupuute alusel, et inimesi liikuma panev jõud on valik – jää ja sure või mine ja ela. Enamiku põgenike suurim unistus oleks elada endistviisi sünnimaal, säilitada tuttav keskkond ja sotsiaalne struktuur.

ANDRA AALOE, AET ADER: Vastuvõtt

Vahemere kriisi valguses on ka Eestis hakatud aktiivselt rääkima migrantide tungist Euroopasse. Maailma lõikes on aga mure märksa tõsisem: üle 50 miljoni inimese on olnud sunnitud kriiside tõttu oma kodust lahkuma. Tihti jääb meediakajastuses tajumata globaalse kriisi inimlik pool: üksikinimese saatus. Selle aasta hilistalvel anti meile võimalus veeta üks kuu teispool Läänemerd Lõuna-Rootsi väikeasulas, kus puutusime kokku asüülitaotlejatega ning naaberriigi ponnistustega kriisi leevendamisel.

LEONHARD LAPIN. Barbaarsus Tallinna kesklinnas

Rahandusministeeriumi hoone lammutamine

Me oleme harjunud, et kultuuriväärtusi hävitatakse kusagil kaugel ja selle taga on äärmuslikud liikumised, näiteks Taliban või Islamiriik. Ometigi toimub sama Tallinna kesklinnas ning sellele on heakskiidu andnud riigivalitsus ja linnavalitsus demokraatlik võim!

JANEK KRAAVI. Post-sõnastik XXVI. heterotoopia

Antiikajast peale on euroopalikus ruumikujutluses kindel koht utoopia ideel. Täiuslikku tulevikku kujutavad väljamõeldud paigad muunduvad XX sajandi jooksul pessimistlikke arengustsenaariume käsitlevateks düstoopiateks või uue sajandi alguses virtuaalsesse maailma ankurdatud etoopiateks. Kuid lisaks nimetatutele leiab alternatiivse ja mõnevõrra fantastilisegi ruumikirjelduse Michel Foucault’ 1967. aasta märtsis peetud loengust „Erinevuse kohad”. Foucault’ tööde kaanonist üldjuhul välja jäävas lühipalas, mis teksti kujul ilmubki alles 1984. aastal, on püütud lühidalt ja kokkuvõtlikult piiritleda uusaja vältel kujunevat teistmoodi suhet inimest ümbritsevasse ruumi – heterotoopiat.

PIRET KARRO: Üleskutse geriljaharidusele

Minu lemmik teadmiste jagamise žanrina on köögirevolutsionääride kogunemine. Kui riigikord ei lubanud avalikult asjadest rääkida, kogunesid põrandaalused intellektuaalid usaldusväärsete sõprade korterisse, et värskemaid ideid jagada ja oma mõtteid edasi arendada. Äsja suletud Tartu sõpruskonna ja Ülo Soosteri näitus Kumus ja Sergo Vares NO99 lavastuses „The Rise and Fall of Estonia“ ehk „Eesti tõus ja langus“ kõnelevad sellest, eksistentsialiste tutvustavad ajalooõpikudki, õigemini köögirevolutsionääride lähisugulastest kohvikufilosoofidest nagu Simone de Beauvoir ja Jean-Paul Sartre Pariisis ning Friedebert Tuglas Tartus.

Keele-elus Madis Tuuderi intervjuu komi Nikolai Kuznetsoviga. Kuznetsov: „Vähim, mida inimesed ise teha saavad, on rääkida oma lastega emakeeles. Seda keegi ju ei keela.“

Teater suudab kõike. Eero Epner intervjueerib Mart Kangrot.

Muutuse brändimine

Üleskutse geriljaharidusele

Festivalid: „Jazzkaar“ ja „Moisekatsi elohelü“

Kiri Eduard Vildele

 Arvustamisel

Vanemuise „Carmen“

ERSO „Meistriklass“volbriõhtul

Köleri auhindade nominentide näitus EKKMis

Michel Foucault „Valvata ja karistada“

Kärt Hellerma „Seniitvalgus“

Andrei Ivanovi „Kuutõbise pihtimus“

Theodor Kallifitadese „Uus maa minu akna taga“

Emmanuel Bove’i „Minu sõbrad“

Mängufilm „Tasujad. Ultroni ajastu“

Viljandi Ugala „Kaheksajalg“

 

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar