Meedia:Ei võta omaks, ei kandideeri, “ei kommentaari”

Mart Soidro

  Teadupoolest on kaamos põhjamaine pimedus, mis on laplaste leiutatud ja hõlmab ajavahemikku novembri keskpaigast jaanuari keskpaigani. Kaamos mõjub meile masendavalt, sest kõik mattub pimedusse ja enesetappude arv kasvab. Ajakirjandusega, mis paratamatult seotud poliitikaga, pole asi nii hull, kuigi lollust ja veiderdamist kohtab aasta pimedaimal ajal rohkem kui muidu.

Goethe ja Voltaire’i kõrgustelt kommunaalpoliitika tasemele laskunud Linnar Priimägi leiab, et K-kohukeste reklaam polegi seotud Keskerakonnaga. Kunagine lepingujärgne Tallinna mainekujundaja annab armulikult isegi vabariigi valimiskomisjonile andeks, et nad vastupidisele järeldusele jõudsid (Reporter 21. XI). Oma oponendist Ivo Rullist on tal aga suisa kahju, kuna tal on intelligentsi vaid neljandik, sest õppis ülikoolis ajakirjandust. Korrektsuse huvides olgu siiski öeldud, et enne kui reklaamiguru Emajõe Ateenast Tallinnasse hõlpelu elama ja poistega vanni sulistama tuli, oli ülikooli ainus osakond, kus Priimägi loenguid luges, just ajakirjandusosakond. Aga pedagoogilises instituudis  tekkisid Linnaril tõelised jüngrid, markantseim neist ehk polüfunktsionaalne Max Kaur, Savisaare kotikandja ja Maardu abilinnapea.

“Oma nõunikku Oleg Harlamovit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhi kohale pressiv majandusminister Edgar Savisaar näitab selle liigutusega, kui kasulik on ühel ambitsioonikal inimesel tema lähedusse hoida” (“Savisaare küljeluu”, Postimees 11. XI). Paraku selgub, et Harlamov ei tea ise asjast midagi, nii et küllap on tegemist ajakirjandusliku pahatahtlikkuse ja väljamõeldisega nii nagu kohukestegi puhul.

Tekkinud segaduses võiks selgitusi jagada Tallinna linnavolikogu saadik Vladimir Belõi, kuid tema “ei kommentaari”. Belõi on muidugi tõeline ajakirjanduslik leid, au ja kiitus Kanal 2-le ja Elo Mõttusele, kes vaid nädalaga kommunaalpoliitikust “klassiku” tegid. Käib tihe rebimine, kumb Lasnamäe mehhaanikakooli direktorit paremini järele teeb, kas “täiesti salajane” Normann või “ärapanija” Oja. Ütleme nii, et eelmise nädalalõpu saadete puhul oli Normannil parem miimika (TV 3, 19. XI), Ojal aga särtsakamalt esitatud kommentaar(i) (Kanal 2, 20. XI). Võibolla  tögaksin volikogu vanameistrit vähem, annaksin aega atra seada (loe: keelt kohendada), kui poleks kuulnud Tiina Kaalepi “Nädala tegijat” keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuskiga (Kuku, 18. XI). Nagu saatest selgus, on Belõil eesti keele keskastme tunnistus täitsa olemas! Tõsi küll, direktoriamet nõuab kõrgtaset, mis laias laastus tähendab seda, et eksami sooritanu peab eesti keeles oskama kirjutada ja suhelda kõikvõimalikel teemadel. Kuna aga volikogu liikmetelt eesti keele oskust ei nõuta (süüdi ei ole mitte Keskerakond, vaid OSCE soovituslik direktiiv), võib Belõi edaspidigi kommentaaridest keelduda.

Kommentaare ei jaga ka väidetav Pae tänava pommipanija Märt Ringmaa ega vene keelt kõnelev Liiva kalmistu puudesaagija. Kui viimasega näikse olevat kõik selge, siis Ringmaa puhul kinnitavad nii eksabikaasa kui ka naabrid, et pensionär süstemaatilist ja massilist veretööd ei korraldanud. Nii lihtne see ongi. Kui nimekirja lisada veel  “nurkaaetud poiste” Eestisse jõudnud filmi heroiseerimine (Andres Laasik nii EPLis kui OP!-is) ning “Eesti motospordi toetaja” (Äripäev, 19. XI)  ja “eestikeelse allilma suurim pealiku” (Postimees, 19. XI) Kalev Kure mõrv, siis tänapäeva Rummu Jüri koondkuju on meil sama hästi kui olemas (Andrus Kivirähk, EPL 19. XI).

Enn Soosaar (16. XI) ja Kärt Anvelt (21. XI) võtsid Posti­mehes üles järgmise aasta presidendivalimised. Anvelt nimetas ka terve hulga kandidaate, ometi unustas ühe – Kaarel Tarandi, kes saab 20. septembril 2006. aastal 40 aastaseks. Annaks kõneainet paljudele, sest isegi 5000-tiraažilise ajalehe peatoimetaja valimine tekitas avalikkuses elevust ja furoori. Kolm pensionäride ühendust kirjutasid kogunisti palvekirja pea-, kultuuri- ja haridusministrile, kus lugesid üles Tarandi suurimad patud: õpetajaskonna arvuline vähendamine, Eesti trikoloor Põhjamaade eeskujul ristilipuks ja vene keele lõpetamine üldhariduskoolides. Pensionäride Liit küll distantseerus kiiresti palvekirjast, kuid ülejäänud allorganisatsioonid jätkavad võitlust meie kultuuriajakirjanduse lipulaeva häbist väljatoomiseks. Ausalt öeldes huvitab mind selle protestikirja puhul vaid üks asi: palju on allakirjutanute hulgas neid, kes 1993. aastal, karakullkasukad üll, rasvavõru suu ümber ja tige pilk palgel sotsiaalminister Marju Lauristinilt Toompea lossi ees kapuutsi mantli küljest ära rebisid? Ja tegelikult ka see, palju on praegu üldse nende hulgas Sirbi lugejaid? Üks kindlasti – pöördumise elektrooniliselt edastanud Hilja Kukk. Bibliograaf, Eesti Vabariigi järjekestvuse hoidja ja Valgetähe V klassi ordeni kavaler aastast 2000…  

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming