Loe reedel Sirpi!

Veljo Tormis 85!

TIIA JÄRG: Elamise vaev ja valu. Mõttekilde Veljo Tormise 85. sünnipäeval

KERRI KOTTA: Konformistlikuks kiskuv (etno)futurism. Von Krahli teatri ja Nargen Opera ühislavastus „Sünnisõnad“ Veljo Tormise muusikale

OTT KARULIN: Mitmehäälne põrisev r. „Isuri eepos“, Taarka pärimusteatri „nonstop seto ja „Sünnisõnad“.

 

KRISTIINA ROSS: Sest korraldamast sest eesti keele teadusest

Eesti teaduskorralduses on lähiajal midagi toimumas. See on ajanud keset suve ärevile ka Eesti Keele Instituudi (EKI), nagu meediaski mitu korda kirjutatud Lühidalt öeldes: näib, et õhus aimduvate radikaalsete reformide käigus ootab muude hulgas EKItki ees kas ühendamine või amputeerimine.

LIISI AIBEL: Kunstnikud soome-ugri kultuuri kütkeis

Soome-ugri ekspeditsioonid on EKA kõige pikem traditsioon, millele pani 1978. aastal aluse Kaljo Põllu. Seni ei ole ükski suvi veel vahele jäänud. Viimasel kolmel aastal on ekspeditsioonide juhtimise üle võtnud antropoloog Marika Alver.

ELO KIIVET: Kaasav linn – osalemise ruum

Kaasav planeerimine on takerdunud eelarvamuste, stereotüüpide ja lühinägeliku omakasu võrku.

Ruumi puudutavad otsused jagunevad laias laastus kaheks: poliitilisteks ja isiklikeks ehk ühiskondlikeks ja inimlikeks. Arhitektuur mängib taustsüsteemina 24/7 absoluutselt kõigi inimeste elus oma rolli, olgu teadvustatult või mitte. Oma elukeskkonna muutmise otsustes kaasarääkimine ja/või (avaliku) ruumikujunduse mehhanismide tundmine on aga iga inimese enda valik. Kaasamine vs. osalemine on vormilise vs. sisulise demokraatia, passiivsuse vs. aktiivsuse küsimus.

PILLE PRUULMANN-VENGERFELDT: Kuhupoole pöörab rahvusringhääling?

Demokraatia väljatoomine mõiste politiseeritud kontekstist eeldab kommunikatiivset pööret institutsioonides, sealhulgas rahvusringhäälingus.

Infotehnoloogilised vahendid on meie elu revolutsiooniliselt muutnud. Elame justkui pidevas pöördeajastus ja meid sunnitakse ümber mõtestama kogu kommunikatsiooniruumi – keelt, kultuuri, suhteid teistega, aga ka ajakirjandust ja selle rolli ühiskonnas

JAANUS PIIRSALU. Putin loodab taevale

Venemaa president Vladimir Putin loodab nagu alati õnnelikule juhusele – mis sunniks läänt unustama sõda Ukrainas, nagu juhtus Gruusia-sõjaga – või siis naftahindade kiirele tõusule, ütleb Moskva politoloog Nikolai Petrov

ART LEETE: Soome-ugri õigus

Klassikalises etnograafias käsitletakse traditsioonilist tavaõigust kõigi rahva kommete summana. Iseenesest ei ole see vale, ent jääb väga üldiseks ja küllaltki häguseks seisukohaks. Soome-ugri õigusest rääkides on seega küll vaja tajuda tavade iseloomu, ent jälgida ka seda, millises seoses on tavaõigus laiemate ühiskondlike suhete reguleerimise ja tõsiasjalike probleemide lahendamisega.

ÕIE SARV: Leelosõnade tegemise kunst

Iga rahva kultuuri kuulub laul, tants ja pillimäng elu loomuliku osana. Setode igapäevaelus on laulmine olnud nii tavaline ja iseenesestmõistetav oskus, et selle traditsiooni kadumise võimalust ei osanud külaühiskonnas keegi kartagi.

 Uus Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind

Nišifestivalide võlud ja valud

Inimene kui sotsiaalne loom: häbist, vaimulugemisest ja suhetest

Arvustamisel

Hasso Krulli eepos „Kui kivid olid veel pehmed“

„Jaromír Funke ja Tšehhoslovakkia avangardistlik fotograafia” Kumus

Ingel Unduski luulekogu „meil on aega“

Robert Jürjendali plaat „Valguse palsam“

Mare Sabolotny romaan „Mida silm ei seleta“

Vanemuise „Obinitsa“

Mängufilmid „Araabia ööd. II osa. Hüljatu“ ja „Pahupidi“

 

 

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming