Lehetutvustus

Sel reedel Sirbis muusikateemaliste kirjutiste võistluse võidutööd

NELE PEIL: Theresa May seisab klaaskuristiku serval

Klaaskuristiku termin on sotsiaalpsühholoogias küllaltki uus: selle vermisid 2004. aastal Exeteri ülikooli teadlased Michelle Ryan ja Alex Haslam. Termini taga on teooria, mille kohaselt naised murravad klaaslaest läbi ehk edutatakse või valitakse juhtpositsioonidele sagedamini olukorras, kus organisatsioon või ühiskond on kriisis. See tähendab värskele juhile raja otsimist justkui kuristiku serval, kus õnnestumise tõenäosus on väike, läbikukkumise risk suur ja nii ei pruugi klaaslaest läbi murdmine värskele naisjuhile õnnelikult lõppeda. Miks institutsioonid kriisiolukorras naisi edutama peaksid? Ja miks on naised sellise riski võtmisega nõus? Seda püüabki klaaskuristiku teooria selgitada.

INNAR LIIV: Kas on mõistlik arendada oma brändi või tippülikoolilt teenus sisse osta?

Nagu käis Eestis aktiivne diskussioon lennunduses, kas on mõistlik omada oma lennufirmat või teenusena lennud sisse osta, on tegelikult küsimus kõrgharidus- ja teadusmaastikul sarnane: kas on mõistlik arendada oma brändi või tippülikoolilt teenus sisse osta?

Mis juhtuks kui Tallinna Tehnikaülikooli märgi asemel oleks MIT Tallinna kampus? Mis selleks tegema peaks? Selline väljakutse jaguneb selgelt kaheks: kas tänastele TTÜ huvirühmadele (üliõpilased, õppejõud, teadlased, ühiskond, ehitusfirmad) oleks see kasulik ning miks peaks Massachusettsi Tehnoloogiainstituut tänast TTÜ kampust tahtma?

ERKKI TERO: Eesti elektrooniline pärimusmuusika – värske vint või vältimatu küborg

Alles paaril viimasel aastal käibele tulnud termin „elektrooniline pärimusmuusika“ ei ole kindlasti uudisnähtus maailmamuusikas ega ka enneolematult uudne sümbioos Eesti muusikatraditsioonis. Nagu ikka, saab suundade esile tõusmisel määravaks hetkenõudmise kokkulangevus loovhingede täpse tajuga katmata alade äratundmisel. Lihtvormiline trendiharjamine on aga märkimisväärselt raskendatud, kui läbikatsetatud eksootikavormide asemel tuleb kõrvuti seista kodukotuse – ühtpidi justkui tüdimuseni teada ja teistpidi ikkagi tabamatuks jääva kohaliku muusikalise algallika – otsingutega. Levib seisukoht, et eesti pärimusmuusika, mis küll endiselt kannab mitmeid kohapõhiseid harusid, on autentsuseotsingud esikohalt kõrvale tõstnud ja avanud tee vabavormilisematele tõlgendustele, aina rohkem tänapäeva kõnetavate joonte ja võtete kaasahaaramisele.

REET RISTIMÄGI: Leiutamine või leidmine?

Muusikateosele tähendust otsides mõtlen tihti sellele, kas autor on pigem leiutaja või leidja tüüpi. Leiutajateks nimetan selliseid heliloojaid, kes üritavad meelevaldse detailsusega tõlkida väikesed kujundid muusikasse nõnda, et tulemuses on kõik traagelniidid paista. See on konarlik lähenemine, kuna rikub muusikas loomuomaselt oleva, killustab teose probleemihunnikuks, mida helilooja märterlikult justkui lahendama peab. Samas on ka selline lähenemine sünnitanud palju tähendusrikast, eestlastele olulist ja südamelähedast muusikat, kõige silmapaistvam neist ehk Mart Saar, kelle eeskuju saadab ka paljusid noori heliloojaks pürgijad.

VERONIKA VALK: Intervjuu uue põlvkonna arhitekt Liam Youngiga

„Meie põlvkonna olulisim taristuprojekt on globaalne valguskaablivõrgustik. Suured linnaehituslikud otsused nagu Londoni Hyde Parki või New Yorgi Central Parki loomine on eilne päev, täna kaevame maasse fiiberoptilist kaablit, mis aitab kujundada rahvusvahelisi suhteid ja on pannud aluse korporatsioonide tekkele, millel on enam võimu ja suurem majandus kui mõnel rahvusriigil. Arhitektid peavad oma huvide ringi radikaalselt avardama, et see uute tehnoloogiatega haakuks. Vastasel juhul jäämegi tegema ilusaid maju rikastele inimestele või avaraid muuseume, kus keegi ei käi, aga mis mõne naftamagnaadi portfoolios kenad välja näevad. Sellest oleks kahju, sest arhitektid ju tegelikult teavad, kuidas inimesed ruumi ja linna kasutavad.“

VALLE-STEN MAISTE: Intervjuu filoloog Laura Viidebaumiga

„Kui soovime ühiskonnana muutuda tolerantsemaks, avatumaks, (vaimu)rikkamaks jne, siis on meil tarvis humanitaarteadlasi, kes mõtestaksid neid ideaale ja aitaks meil edukalt oma eesmärke saavutada. Kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, avaram silmaring ning argumentatsioonioskus, mida humanitaarteaduste õpe annab, võimaldab paremini näha laiemat pilti ning on igasuguse innovatsiooni alustala. Ent akadeemilise karjääri tegemine humanitaarteadustes on aina keerulisem ja konkurents väga suur. Omast kogemusest võin öelda, et sihile viivad nagu ikka töökus ja pühendumine, aga ka avatud suhtlemine ning hea kriitikataluvus. Kasuks tuleb, kui haridust omandatakse erinevates ülikoolides ning kultuuriruumides. See avab silmi ning rikastab mõttemaailma.„

AVELIINA HELM: Igaühe loodus

Inimene on võimas liik, kes on muutnud peaaegu kõiki maailma süsteeme, seda eriti viimase paarisaja aasta jooksul. Tohutu mõju tõttu, mida inimesed on meie koduplaneedile osutanud, nimetavad teadlased praegust ajastut antropotseeniks – inimese ajastuks. Inimese kombineeritud mõju biosfäärile ületab ükskõik millise muu bioloogilise või geofüüsikalise nähtuse. Maailmaskaalas hinnatuna on inimene täielikult transformeerinud kaks kolmandikku maismaa-aladest ja jätnud suuremalt jaolt puutumatuks vaid põllumajanduseks vähesobivad piirkonnad. Ei lokaalselt ega globaalselt näita elupaikade kadu raugemise märke. Euroopas, kus inimene on loodust tugevalt mõjutanud juba alates viimase jääaja lõpust, on ühe hävimisetapi läbi teinud Euroopale iseloomulikud metsad. Neist kujundas inimene koostöös loodusega aastatuhandete jooksul elurikkad traditsioonilised põllumajandusmaastikud ja pärandkooslused, mis aga jõuavad hävimisega lõpuni lähiajal.

Arvustamisel

Näitused „Leonhard Lapin, Malle Leis, Villu Jõgeva. Popkunstikujundid nõukogude perioodi Eesti kunstis“ ja „Terra incognita: tuttav lõpmatus“

Mängufilm „Neoondeemon“

Raine Karbi ja Mait Väljase „Arhitekt Raine Karp“

Meelis Friedenthali „Inglite keel“ ja Kai Aareleidi „Linnade põletamine“

Karlova teatri „Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee“, Eesti Draamateatri „Becket ehk Jumala au“ ning Ugala „Kõrboja perenaine“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar