Kuid homme olgem kained!

Mart Soidro

Korvpalli EM -i valikmäng Eesti-Bulgaaria. ET V 2,1. IX kl 19.50. „Uudis +”. Vikerraadio, 2. IX kl 12.15. „Mehed ei nuta”. Raadio Kuku, 3. IX kl 11.05. Postimehe, Eesti Päevalehe/Delfi ja Õhtulehe korvpallilood 2.-3. IX. Basketball, september 2013. „12 joovastavat punkti” – nii pealkirjastas Postimees oma esileheküljel päeva kõige olulisema teema 2. septembril. Kuigi oli esimene koolipäev, sooviti õpilastele „Kivi koolikotti” alles sellest allpool.

Pärast „kümnendi võitu” bulgaarlaste üle esitas Vikerraadio esmaspäeval päevaküsimuse: millega võrdleksite Eesti spordiloos korvpallikoondise eilset võitu? Need, kel „emotsioonid endiselt laes” või polnud mingitel põhjustel kaineks saanud, võrdlesid võitu Bulgaaria üle laulupeoga Lasnamäe veerul või olümpiasangarite vastuvõtuga Vabaduse väljakul. Tahenenumad aga Tallinna Kalevi Nõukogude Liidu meistriks tulekuga nii võrk- kui ka korvpallis.
Olin jahmunud ja nõutu, sest hoolimata eelmise õhtu vägevatest emotsioonidest ja ühtekuuluvustundest võitis Eesti valikturniiri, kus osalesid Euroopa praeguse seisu 13 kõige nõrgemat rahvuskoondist. 24 tugevamat alustasid nädala alguses 2013. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri Sloveenias. Nende hulgas ka kõik meie lähinaabrid: Rootsi, Soome, Läti, rääkimata Leedust ja Venemaast.
Aga millega siis ikka võrrelda seda „ajaloolist võitu”? Meenus 2001. aasta veebruar, mil Eesti võitis Kalevi spordihallis 96 : 85 Tšehhit ja kindlustas koha finaalturniiril. See oli viimane rahvuskoondise mäng meie korvpallipühamus, aga see selleks. Hoopis huvitavam üritus sai teoks 28. augustil Raekoja platsil, kust Eesti korvpallikoondis saadeti Türgi poole teele. Anti Kammiste, Ivo Linna, Tanel Padar, Vaiko Eplik ja Lauri Pihlap esitasid seal korvpalluritele pühendatud laulu „Siit tulevad kuningad”.
Järgnevaid ridu tõrguvad sõrmed arvutisse toksimast, aga seda tuleb siiski korvpallikaugete lugejate pärast teha. Eesti kaotas alagrupimängudes Saksamaale 71 : 92, Jugoslaaviale 58 : 113 ja Horvaatiale 69 : 81. 3. septembril olid kuningad kodus tagasi. „Nullid innustavad korvpalli arenema,” leidis Andrus Nilk tõrvapotist siiski meetilga (Postimees 3. IX 2001).
Ma ei peatuks sellel grotesksel lool nii pikalt, kui ei oleks sellesarnaseid näiteid ka lähiaastatest. Meenutame kas või jalgpalli „sajandi mängu” Iirimaaga, mis kaotati 0 : 4 (Õhtuleht 10. XI 2011) või „pea samasuguse kullaprooviga” 53 : 84 lõppenud korvpallikohtumist Iisraeliga (Eesti Päevaleht 1. IX 2012). Õnneks lõppes seekord „elu ja surma peale käinud mäng triumfiga”. Tuleb nõustuda asjatundjatega, et see korvpallipõlvkond (Kristjan Kangur, Janar Talts, Gregor Arbet ja Tanel Sokk) vääris vähemasti ühte suuremat õnnestumist, mida finaalturniirile jõudmine kahtlemata on. 7500pealine publik elas mängule sedavõrd kaasa, et varem selge mõistusega hiilanud telekommentaatorid Tarmo Tiisler ja Gert Kullamäe kaotasid igasuguse soliidsuse ja väljapeetuse, olid nagu vasikad kevadisel karjamaal, korrutades halenaljakalt: „Uhke on olla eestlane!”. Millised lavastuslikud efektid ja milline möll! Rahvas vajab selliseid etendusi! Veel kord sai kinnitust, et Euroopas võib korvpallikultuur olla vägagi erinev. Meenus Portugali ja Eesti alagrupimäng Coimbra päevinäinud spordisaalis. See algas ettenähtust kümmekond minutit hiljem, kuna ei leitud meistrimeest, kes tabloo mänguvalmis seaks. Kui ma kommentaatorite jutust õigesti aru sain, oli seal mängule sissepääs tasuta – ometi ei leidunud 100 000 elanikuga linnast sadatki taati, kes Portugali pallivõlureid oleks utsitama tulnud.
Ajakirja Basketball septembrinumber ilmus juba augusti lõpus, seega mõni päev enne otsustavat finaalkohtumist. „Kuu tegijaks” ei ole mitte meie korvpallikoondis, vaid Kestutis Pilipauskas. Leedu komissar, kes avastas enne Eesti-Hollandi mängu, et hollandlased kavatsevad kasutada kahte mängijat, kes saanud kodakondsuse pärast 16. eluaastat. Reeglite järgi tohib aga kasutada vaid ühte. Kuna teised komissarid olid selle apsu läbi lasknud, oli FIBA Euroopa sunnitud tagantjärele muutma Hollandi kahe esimese mängu võidu kaotuseks, mis kokkuvõttes tagaski Eestile alagrupist edasipääsu.
Pärast 2015. aasta finaalturniirile jõudmist algas arutelu teemal, kuidas edasi. Saates „Mehed ei nuta” mõtiskleti selle üle, et ehk tasuks meilgi „kodustada” mõni keskmängija. Kuigi rahvusvahelise korvpalliliidu reeglid lubavad ühe mängija „kodustada”, leiti saates pigem, et see ei ole hea mõte. Aastatega on selle idee kõige tulihingelisemate poolehoidjate kõnepruuk muutunud. Kui veel viis aastat tagasi räägiti, et „ostame ühe neegri sisse ja anname talle Eesti passi”, siis nüüd räägitakse vajadusest „tugevdada meeskonna korvialust võõrmängija kodustamise näol”. Muide, „Eesti keele seletav sõnaraamat” annab korvpalliringkondades populaarsele tegusõnale kaks vastet: koduloomaks muutma või kodu mugavamaks ja hubasemaks tegema.
Paljud „kodustajad” nägid ilmselt aasta alguses telelõiku, kuidas president Vladimir Putin andis Sotšis Venemaa passi prantsuse filminäitlejale Gérard Depardieu’le, ja arvavad, et Eestis käivad asjad samamoodi. Eksite, sõbrakesed! Kodakondsuse seadus võimaldab küll ilma keele- ja kodakondsuseksamita anda kodakondsuse, kuid seda vaid eriliste teenete eest. Pealegi tuleks „korvialusel tugevdajal” loobuda oma varasemast kodakondsusest, sest topeltkodakondsust meie seadusandlus ette ei näe. Nii et jääme selles küsimuses asjalikeks ja kaineteks!
Rauda tuleb muidugi taguda, vähemasti niikaua, kuni see on kuum. Valikturniiri võit võiks olla korralikuks laenguks ja edaspidisteks sihtide seadmiseks meie noorkorvpalluritele. Seejuures võiks olla neil kindlustunne, et jõuti sinna, kus tegelikult on olnudki eestlaste koht. Sellest peab uuesti saama igapäevane asi, milles ei ole mitte midagi erilist.
Koondise teine treener Alar Varrak teatas Delfile (2. IX), et uutel tulijatel pole lihtne Eesti tuumiku vahele murda. Nagu oleks tagasi Mihkel Tiksi aeg, kes on kirjutanud kaks paksu ja väga head raamatut sellest, kuidas legendaarne tagamängijate paar Tammiste-Krikun ei lasknudki tal ennast Eesti (NSV) koondises teostada.
Nii hull see asi õnneks (või kahjuks?) veel ei ole.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht