Kirikud ja kogudused Eesti meedias

Jaan J. Leppik, BNS

Järeltulev on pisuke kaemus, kuidas ja mil viisil on Eesti kristlikud konfessioonid kajastatud Eesti meedias. See lühike lehelugu ei pretendeeri meediauuringule, vaid ainult kangastab lugeja ette pildi ühe nii meedia kui kirikuga seotud inimese silmade ja kõrvade läbi.

Konfessioonid ja avalik-õiguslik ringhääling

On täiesti loomulik, et kirikud, nii nagu teisedki usulised ühendused, saaksid enesele avalik-õiguslikku tele- või raadioeetriaega. Ma kujutan ette paljusid pahuralt porisemas, et usulise programmi koht ei ole riigi-TVs või riigiraadios. No las porisevad. Ma arvan küll, et on. Usuline ühendus Eesti kontekstis on ühiskondlik vähemus. Isegi luterlik kirik, kes võtnud endale nimekuju ?Eesti Kirik?, mille pretensioonikus on ammu küsimusi tekitanud. Kõik Eestis esindatud konfessioonid on kohalikus kontekstis minoriteedid ? seega on neil avalik-õigusliku ringhäälingu filosoofia kontekstis õigus eetriaega saada. Ja ei ole vahet, kas tegu on usulise minoriteediga või soolise minoriteediga või?

Kuidas Eestis kristlike vähemustega läinud on? Nii Eesti Televisioon kui Eesti Raadio suhtlevad Eesti kirikute nõukoguga, kes on ikka olnud usuliste saadete tugi Eesti avalik-õiguslikus ringhäälingus Eesti taasiseseisvumisest pääle. Eesti Televisioon näitab regulaarselt usulis-harivat programmi ?Ajalik ja ajatu?, mis on Eesti kohta üpris populaarne, aga saateformaat annab selleks ka võimaluse. ?Telekooli? tüüpi saated ETVs (BBC Learning?) puuduvad ning ?Ajalik ja ajatu? täidab natukenegi seda auku, kuigi usuliste teemadega.

Eesti Televisioonis on nähtaval enamasti need konfessioonid, mis toonivad ühiskondlikus suhtluses enam, ületavad seetõttu uudisekünnise ja on aastasadadega enim lõimunud Eesti mentaliteediga. Kahtlemata on selleks Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK), Eesti apostlik-õigeusu kirik (EAÕK) ja roomakatoliku kirik Eestis (RKK). Eestis tegutsevaid vene keelt kõnelevaid konfessioone peale vene õigeusu kiriku näha ei ole.

Eesti Televisioon ostab avalik-õiguslikku uudistekassetti ?Kirikuelu kroonika? Eesti Kristlikult Televisioonilt. Viimane toodab ETV-le kiriku-uudiseid, aga ka videoarhiivi materjali konfessioonide tarbeks. Pean seda tööd väga tänuväärseks, sest EKTV on ka kvaliteedis aastatega kosunud.

Eesti Raadio eetris kõlavad juba aastaid hommikupalvused ning pühapäevane kirikuelu probleemsaade. See on Eesti kirikute nõukogu toel teoks saanud ja EKN koostab ka oma liikmeskonfessioonide graafiku, kes kui palju eetriaega saab ning millal.

Kokkuvõtteks on Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu eetriaja kasutuses vaieldamatud favoriidid luterlased, õigeusulised ja katoliiklased, evides enim koguduseliikmeid.

Konfessioonid ja eraõiguslik meedia

Erinevalt traditsiooniliste kirikute võimalustest olla lisaks jumalateenistustele ning muudele aktiviteetidele nähtav läbi avalik-õigusliku ringhäälingu, ei saa reeglina seda nautida koguduste liidud ja vabakogudused. Esiteks on nende väärtushinnangud ja kristlik olme kaugel suurte kirikute mainstream?ist, teiseks on nad lihtsalt väiksemad. Ja kolmandaks on nende misjonimeetodid traditsiooniliste kirikute omast hoopis teisel tasandil. Kui õigeusu kirik peab misjoniks jumalateenistuse pidamist kirikus, siis nelipühikogudus peab suisa füüsiliselt ?minema välja? ja kuulutama. See väljendub ka suhtes meediakanalite kasutamisse.

Vabakogudused üle kogu maailma on ikka püüdnud leida omi teid suhtlemaks ühiskonnaga läbi meedia. Ega?s Eesti ole erand. Juhtivad kristlikud eraraadiod on tekkinud ja kasvanud vabakoguduste baasil. Nii Raadio 7 kui Pereraadio said oma alguse vabakoguduslikust meediatööst, esimene nelipühilusest, teine vabakogudustest ja luterliku kiriku pietistlikust liikumisest. Praeguseks on mõlemad raadiod püüdnud kuulatavuse saavutamiseks kahandada vagadussaateid, läinud sellega seoses professionaalsemaks, üritavad leida oma hingamist laiale publikule mõeldud programmi edastades.

Eestis on kaks eraõiguslikku kristlikku telekanalit. Eesti Kristlikust Televisioonist oli juba juttu, lisaks sellele on aga ka Elu Sõna taustaga edukusteoloogiline Life-TV, mis jookseb koduse vaatajani kaabelvõrgu kaudu. Life-TV viimase aja toetajateks on Hosianna vabakogudus ja Elava Vee vabakogudus. Siiski on suurem osa kanali saateist agressiivsetest USA edukusteoloogilistest kirjanikest ja jutlustajaist tehtud saadete ostuprogramm.

Võin ainult ette kujutada, kui palju võiks olla käigus kristlike noorte poolt tööle pandud netiraadioid. Või siis tulevasi. Ühte neist, nimega ?24 x 7?, ei õnnestunud mul oma raaliga käima saada. Netimeedial on vahest uhke tulevik küll ja seda kajastab ka usuliste foorumite ning blogide kasv. Kolm suuremat kristlikku kommentaarikeskust on hetkel vabakogudusliku taustaga JeesusTreff, Eesti Kristlik Foorum ning Kompass, mõõdukas ja alalhoidlik, oikumeenilisem kommentaarikeskus. Foorum Corum.Streetpal.Com käsitleb ka kristlusega seotud küsimusi, paigutub aga oma laialivalguvusega kuhugi into-the-middle-of-nowhere.

Konfessioonid ja kirjutav press

Ajalehti-ajakirju võivad lubada endale need konfessioonid, kellel püsiv metoodika fondide leidmiseks või strateegiline investor välismaal. Eri suhtumine meediasse kui meediasse tingib kristlike usuühenduste suhtumise pressiväljaannete vajadusse.

Kõige nähtavamal Eestis on ajaleheputkadestki saadav EELK nädalaleht Eesti Kirik, mis mitmetest metamorfooside ideedest hoolimata on siiski jäänud masajaks luterliku usutunnistusekeskseks leheks. Eesti apostlik-õigeusu kirik andis aastaid välja infobülletääni Metropoolia, mis tänaseks on täiesti muutnud formaati, vormi ja sisu ning katse järgi saab sellest Eesti õigeusuliste uuenenud ajaleht juba õige pea.

Kogudused annavad välja oma väikseid koguduselehti, mille oma ajaloo tõttu tõuseb esile ka laiemalt leviv Valga Betaania Baptistikoguduse Kuulutaja.

Kristlike ajakirjade loetelu Eestis on aukartustäratav, ent nende probleemiks on levi ja üleriigilise tellitavuse korraldamine. Baptistidel on kord kuus ilmuv Teekäija, Eesti metodisti kirikul ilmub kvartalikiri Koduteel ning adventistide koguduste Eesti liidul kuukiri Meie Aeg.

Eesti evangeelsel luterlikul kirikul regulaarset ajakirja ei ole, selle kompenseerib aga Tallinna Toompea Kaarli koguduse väljaanne Sulane, mille artiklite haare annab silmad ette väga paljudele kristlikele väljaannetele üldse ja mille baasil oleks mõtet EELK-l oma ajakiri asutada.

Katoliiklased avaldavad kunagi preester Rein Õunapuu taaskäivitatud ajakirja Kiriku Elu, mille formaat on jäänud samaks, ent sisu on muutnud intentsiooni intellektuaalse kristluse kesksest lähenemisest sotsiaalsete teemade keskseks ja sellega vähendanud oma suurkatoliiklikku haaret. Eesti õigeusuliste ajakiri on Usk ja Elu, kolm-neli korda aastas ilmuv sisukas ajakiri õigeusu ajaloost, kultuurist ja filosoofiast.

Paar netiajakirja on ka. Katoliku preestri ja Pirita kloostri kaplani isa Vello Salo Maarjamaa on tema ringkiri, mis tuttav kõigile, kes vähegi väliseesti kirjanduse vastu huvi on tundnud.

Teine netiajakiri Usumaailm on aluse saanud Harta 87 liikumisest, mis tõi Eesti avalikkuse ette edukusteoloogilise liikumise Elu Sõna. Praegu on Usumaailm uuesti asutatud ja seda annab välja Tallinna Harta kristlik kogudus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming