Kes kehtestaks tallinlase moraalikoodeksi?

Veiko Märka

Minu seekordne meediavapustus pärineb poole sajandi tagant, kuid jõuab otseliiniga ja täiel määral tänasesse. Nimelt kirjutati Nooruse 1961. aasta 11. numbris: „Me ostame trammipileti konduktorilt või rebime selle iseteenindavast kassast. [---] Kuid tulevikus me ei pea seda enam tegema, sest NLKP programmi projektis on öeldud: „Teisel aastakümnel kaotatakse tasu võtmine kommunaaltranspordi (trammi, autobussi, trollibussi, metroo) kasutamise eest ning selle lõpul hakatakse tasuta saama ka kommunaalteenuseid – vett, gaasi, kütet”.” Tallinna linnavalitsuse kampaania ja rahvaküsitlus tasuta ühistranspordi kehtestamise teemal pole niisiis mitte midagi uut isegi siinkandis. Muidugi: Hruštšov oli hull, sealjuures väga energiline hull, ning tasuta ühistranspordi ja kommunaalteenuste lubamine polnud sugugi peamine põhjus, miks tema suhtes tuli rakendada NSV Liidus varem ja hiljem nägematu sanktsioon – peasekretär kohalt lahti lasta. Savisaar seevastu on normaalne, tema vastavad plaanid läbimõeldud, realistlikud ja demokraatlikul kombel heaks kiidetud. Savisaare realiteeditundest kõneleb seegi fakt, et tasuta metrood ta näiteks ei luba, kuigi ju võiks. Nii et kui öeldakse, et ajalugu kordub farsina, siis seekord on vastupidi: farss olid kuuekümnendad, kui mingit tasuta transporti, kommunaalteenustest rääkimata, ei tulnud. Praegu seevastu käib täiesti tõsine kommunismi ülesehitamise katse ühe linna piires. Ometi: erinevalt kuuekümnendatest, kui tasuta teenuste ettepanekud meedias mingit vastuseisu ei äratanud, on tänane Eesti ajakirjandus Tallinna linnavõimu õilsa algatuse suhtes täiesti kallutatud ja tendentslik (ajaleht Pealinn ja muud selle käsutuses kanalid muidugi välja arvatud). Otseselt desorienteeriv, et mitte öelda kuritahtlik on kas või Delfi 24. märtsi loo pealkiri „Tallinna maksumaksja tasub tasuta transpordi küsitluse reklaamklippide eest 100 000 eurot”.

Näidatagu mulle seda maksumaksjat! Tegelikult ei tasunud seda summat üks persoon (ainsuses), vaid kõik kokku. Õiglases pealkirjas pidanuks olema arv 50 senti (eeldusel, et pool tallinlastest on maksumaksjad). Hädapasunad on pandud hüüdma ka järgmistel viisidel: „Tallinna tasuta transport tõmbab ära naaberomavalitsuste maksumaksjad” (Delfi), „tasuta transport ähvardab koondamistega mupos” (ÄP), „suurenevad vandalism ja huligaansused” (EE), „Tallinn on liiga suur” (EE), „tulemus on jätkusuutmatu ja ühistranspordi allakäik” (Delfi), „viimnepäev on varsti käes” (igal pool) jne.

Lühidalt: meedia on täiesti arust ära. Ainsana on tasakaalustatud ja objektiivset käsitlust pakkunud ERR (AK).

Miks ei taha rõhuv osa meie meediapildi kujundajatest tasuta linnatransporti? Kas nad ei karda, et tõukavad sellega endast ära ka teoreetilise tasuta vee, gaasi ja kütte „teise aastakümne lõpul”? (See aeg jõuaks Savisaarel kui Tallinna sisulisel linnajuhil kätte aastail 2019–2021).

Delfi 26. märtsi artikkel „Ligi: tasuta ühistransport muudab sõidukid liikuvateks soojakuteks” on eriti ere näide meedia kallutatusest: „„Me näeme edaspidi hõredamat graafikut, kehvemaid sõiduvahendeid ja auklikumaid teid kui see oleks muidu, ja palju liikuvaid soojakuid seltskondadele, kellega korralik inimene ei sooviks peavarju jagada,” aimas Ligi”.

See visioon ei erine suurt Igor Mangi sonimistest. Minister on kas ebakompetentne või demagoogiline. Asotsiaalidele on ühistransport praegugi tasuta. Raha neil ju pole ja kui maha tõstetakse – mis seal ikka, Jumalal päevi, linnal ühissõidukeid. Iseasi on see, et asotsiaalid on põhimõtteliselt metsistunud olevused, kes tunnevad end kinnises ja inimrohkes sõidukis ebamugavalt ning naljalt sinna ei kipu. Kopli ja Balti jaama vahelistes trammides näeb neid aga siiski vaat et igal reisil. Lisaks on kindel, et politsei ei soovi hea meelega haisvat ja määrdunud olevust oma puhta bussi istmele, et täiesti mõttetu trahvikviitung koostada, ning seegi represseerimisvahend on prükkarite silmis null.

Tuline õigus on ka neil kriitikuil, kes leiavad, et rahandusminister võiks ise midagi selleks teha, et „seltskondi, kellega korralik inimene ei soovi peavarju jagada” Eestis nii hoogsalt juurde ei sigineks.

Tsiteerin veel Jürgen Ligi artiklit: „Riigi poolt oleme ilmselt teinud ka ühe lühinägeliku otsuse, mida Tallinn kuritarvitab, mitte ei tunnusta: trammidele antav 45 miljonit eurot jagatakse nüüd edasi kui linnavalitsuse, partei ja isiklikult Savisaare heategu”.

See on juba täiesti pädev hinnang ja ega ma isegi nalja pärast NLKP „ajaloolist” programmi ja tänase Tallinna linnavõimu tegevust võrdlema hakanud. (Muidugi pole mõtet kahe parteijuhi sarnastuste otsimisel üle pingutada. Ajad ja eelistused on liiga erinevad. Näiteks Hruštšovi ajal ehitati Tallinnasse laululava, Savisaare ajal õigeusu kirikut.)

Miks tol ammusel ajal keegi ei ennustanud, et tasuta ühistransport on saatanast ja meelitab üksnes rõvedikke sooja otsima? Väga lihtsal põhjusel: samal ajal valitsuse, partei ja isiklikult Hruštšovi „heateoga” võeti samal tasemel vastu „Kommunismiehitaja moraalikoodeks”. Ja see dokument ei näinud edaspidi üldse ette mingite haisvate ja räbalais joodikute kontingenti. Kõik trollis või bussis viibijad pidid olema võrdselt entusiastlikud, töökad, abivalmid, puhtad ja kõrge moraaliga. Sellega oli võimalikel oponentidel suu ettenägelikult lukku pandud. Nii on ka Tallinna linnavalitsusele õige tee kätte näidatud: tuleb kehtestada tallinlase (või linnaehitaja) moraalikoodeks, kus oleks muu hulgas kirjas, et iga pealinlane peab olema ustav valitsusele ja parteile. Ja mida arvab Tallinna transpordikorraldusest näiteks mõni Viimsi või Tabasalu elanik, on juba sama vähetähtis, nagu oli Hruštšovile Luksemburgi valitsuse arvamus Kuubale termotuumarakettide paigutamise kohta.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming