Wisława Szymborska (1923–2012)

Hendrik Lindepuu

1. veebruaril suri Krakówis 88aastasena Nobeli 1996. aasta kirjanduspreemia laureaat Wisława Szymborska. Kaotus on seda suurem, et Szymborska oli veel aktiivne looja: ta töötas uue luulekogu käsikirja kallal, mis nüüd paari kuu pärast ka veidi poolikuna ilmub. Arvatavasti oli Szymborska kirjanik, kes on saanud Nobeli preemia kõige väiksema hulga luuletuste eest. Szymborska avaldas luulekogusid harva ning tihti on neis vaid paarkümmend luuletust. Näiteks „Suured arvud” (1976) sisaldab vaid 25 luuletust, „Inimesed sillal” (1986) 22 luuletust, „Lõpp ja algus” (1993) 18 luuletust, „Hetk” (2002) 21 luuletust ja „Kaksikpunkt” (2005) 17 luuletust. Seni viimane kogu „Siin” ilmus 2009. aastal ning siin tõlgitud luuletused ongi sealt pärit. Muidugi ei tähendanud see, et Szymborska oleks vähe kirjutanud, ent trükivalgust nägid vaid luuletused, mis olid teatud ajaproovile vastu pidanud. Ta on öelnud, et kevadel kirjutatud luuletus ei pruugi sügisel enam sama hea tunduda. Nii ei olegi tema viimaste aastakümnete kogudes enam nõrku või juhuslikke luuletusi.

Aga mis teeb Szymborska luule nii eriliseks? Eks see isikupära, millega ta toob inimelu fragmendid iroonia ja mõru muige kaudu globaalsele ja ajaloolisele taustale: justkui kirjutaks argistest asjadest (tihti humoristlikultki), aga puudutab seeläbi ikka eksistentsiaalseid küsimusi. Talle pole Poolas isegi epigoone tekkinud, keegi pole suutnud tema luulelaadi mõjuvalt jäljendada.

Nobeli preemia määramine Wisława Szymborskale 1996. aastal tuli paljudele kirjandusinimestelegi üllatusena. Ent selleks ajaks oli ilmunud juba tema neli luuleraamatut saksa keeles, samuti mitu ingliskeelset valikkogu. Eriti populaarne on Szymborska Rootsis, seda kindlasti tänu Anders Bodegårdi tõlgetele (Szymborska on ka öelnud, et ilma Bodegårdi tõlgeteta polekski ta Nobeli preemiat saanud). Szymborska populaarsusest Rootsis annab aimu kas või see, et seal loetakse tema luulet vahel isegi matustel. Ka Soomes on Szymborska luulekogumikku müüdud mitu tuhat eksemplari, mis on tõlkeluule kohta üsna uhke saavutus. Eesti keeles on ilmunud Szymborska valikkogu „Oma aja lapsed” (2008) ning skandinaavialikust populaarsusest paraku küll rääkida ei saa.

Lõpetaksin ridadega Szymborska luuletusest „Surmast liialdamata”: „Pole sellist elu,/ mis kas või hetkeks/ poleks surematu./ Surm/ jõuab sellele hetkele alati liiga hilja./ Asjatult sikutab/ nähtamatu ukse linki./ Mida keegi on saavutanud,/ seda surm enam tagasi ei pööra”.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming