Varraku kübaratrikk

Eestis on praegu ligi 900 kirjastust või raamatuid välja andvat organisatsiooni.

PILLE-RIIN LARM

Nüüd, mil Varrakul, ühel taas iseseisva Eesti vanematest ja suurematest kirjastustest, on täitunud 25 tegevusaastat, on paras aeg jutuks võtta kirjastamise üldpilt Eestis.

Varrak alustas umbes samal ajal ja samalt lähtepositsioonilt kui näiteks Kupar. Toda tuleks noorematele lugejatele ilmselt tutvustada: 1987. aastal üheksa eesti kirjaniku asutatud kirjastuskooperatiivi, mis vormistati 1992. aastal ümber aktsiaseltsiks, peetakse Eesti uue aja esimeseks erakirjastuseks. Kirjastusi sigines kiirelt hulgi, 2003. aastaks oli neid juba koguni 700. Siis kuulutati välja Kupra pankrot. Lehtedes ilmusid pealkirjad, et inkasso nõuab lugupeetud kirjanikelt miljonit krooni ja ähvardab kriminaalasjaga, listides levis Exceli fail nimekirjaga Kupra raamatutest, mida sai pankrotipesast osta 5 kuni 50 krooni eest.

Palju vähem suurejooneline oli Elmatari lõpp. Selle samuti 1990. aastate alguses asutatud kirjastuse pankroti kohta tuli tagasihoidlik teade 12. oktoobril 2015 ja kogu lugu.

Milles seisneb siis Varraku kübaratrikk? Miks on nii, et üks kirjastusturu dinosaurustest toimib edukalt siiani, mõnd teist ei ole aga enam olemas? Ajakirjanduses ilmunu põhjal näib, et Kuprale sai saatuslikuks lihtsalt kehv majandamine ja juhtimisvead, mis saavad saatuslikuks millal tahes, mitte ülitihe konkurents. Mõnedki ennustasid väga täis raamatuturul peatset kirjastuste pankrotilainet.

Läks teisiti. Lainet ei tulnud, kirjastuste arv on kasvanud. Kaidi Urmet Eesti Kirjastuste Liidust, mis koondab 35 kirjastust, osutab, et ISBN Agentuuri andmete järgi oli 2014. aastal ligi 900 kirjastust või organisatsiooni, mis andsid välja raamatuid ja brošüüre. Nende kõigi põhitegevus ei ole ilmselt kirjastamine. Organisatsioone, mis andsid aastas välja rohkem kui 6 nimetust, oli 2014. aastal 87. Selleks et kirjastusena majanduslikult toime tulla, peaks raamatuid siiski rohkem välja andma; selliseid firmasid on Eestis Urmeti hinnangul 50–60.

Millega seletada ülejäänute suurt hulka? Raamatute käibemaks, mida tõsteti 2009. aastal 5%-lt 9%-le, kirjastuste paljunemist justkui ei soosi. Küllap on asi aina lihtsamates trükivõimalustes ja inimeste ostujõus. Urmetki oletab: „Ehk on põhjus selles, et kui on täidetud eeldused hea raamatu valmimiseks – hea käsikiri, hea ja tugev toimetaja, kujundaja/küljendaja ja ka algkapital –, ei ole takistusi ise raamat välja anda. Kindlasti eeldab see aga ka suuremat panustamist nii raamatu valmimisse kui ka turundusse.“

Uurisin paari mikrokirjastuse esindajalt, miks nad eelistavad raamatuid ise välja anda, kui ei ole kahtlust, et nende teosed võtaks oma tiiva alla ilmselt mõni suuremgi tegija. Asi võib olla näiteks selles, et autor ei teeniks sel juhul (enamasti) midagi oma teoste läbimüügilt. Sel põhjusel eelistas Maarja Kangro oma novellikogu „Hüppa tulle“ väljaandmiseks asutada „libakirjastuse“ Nähtamatu Ahv.

Noorte autorite teostele keskenduva kirjastuse Elusamus esindaja Maarja Pärtna toob välja teatava rahulolematuse sellega, et kirjastuste töö seisneb tihti pelgas kultuurkapitali taotluse ja aruande esitamise vaevas. Elusamuses on teisiti. „Me ei tegele raamatute võimalikult kiire turuletoomisega, vaid pühendume protsessile, mille keskmes on käsikiri ja autor ning tema koostöö toimetaja, keeletoimetaja, kujundaja, korrektori ning loomulikult ka kirjastajaga,“ ütleb ta. Üle kolme-nelja raamatu aastas sellest tulenevalt välja anda ei kavatseta. „Ainult mikrovariandis säilib võimalus kirjastamisprotsessi nautida, aga nauding on kirjastamisel vähemalt sama oluline kui lugemisel.“

Elusamuse viimane raamat, Silvia Urgase debüütluulekogu „Siht/koht“ on seejuures menukas: teos jõudis eriliste turundusvõtete ja üheainsa veebis ilmunud arvustusega Rahva Raamatu luuleraamatute edetabelis esikohale ning troonib ka Utoopia raamatupoe edetabelis. Möödunud aasta lõpus Tartus asutatud Utoopia on huvitav nähtus, omamoodi reaktsioon aina kahanevale ja ketistuvale raamatupoodide väljale. Sellest tuleb eraldi rääkida.

Aastakümneteks jäävad aga püsima ehk saavad kübaratrikiga hakkama kirjastused, kelle ampluaa on lai ja juhtimine paindlik.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar