Toimetajaauhinna pälvis Anu Saluäär-Kall

PILLE-RIIN LARM

26. septembril, Euroopa keeltepäeval, kuulutati välja Lembe ja Edvin Hiedeli nimelise toimetajaauhinna laureaat. Auhinna pikaajalise väljapaistva ja mitmekülgse toimetajatöö eest pälvis tänavu Loomingu Raamatukogu toimetaja Anu Saluäär-Kall.

Anu Saluäär-Kall Loomingu Raamatukogu toimetuses.

Erakogu

Olete töötanud keeletoimetajana üle 40 aasta. Mil määral on eesti keel selle aja jooksul muutunud ja millised on suurimad muutused?

Ma ise nimetaksin end pigem tõlketoimetajaks. Olen toimetanud peamiselt ilukirjandustõlkeid, nii Loomingu Raamatukogus kui ka teistele kirjastustele, ja minule tähendab see eeskätt tõlkevõrdlust, sisu ja stiili täpsustamist, ja alles seejärel sõnajärje seadmist ja komade panemist. Igal autoril ja igal teosel on omad nüansid, iga võõrkeel tekitab tõlkesse oma probleeme ja tahab eesti keele üle võimust võtta. Toimetaja asi on tasakaal jalule seada: tõlge peab olema sisult adekvaatne, kuid vormilt ja lauseloogikalt eesti keele omane. Mul on ikka meeles Ain Kaalepi ammune repliik, et tal tuleb heldimuspisar silma, kui ta näeb mõnes tõlkes gi-liidet. See näitab, et tõlkija on mõtelnud eesti keeles.

Eesti keel ise on viimastel aastakümnetel muidugi suuresti avardunud. Uued teemad ja uued meediavahendid sünnitavad iga päev uut sõnavara ja uusi stiilitasandeid, mis tuleb eesti keeles kodustada, aga eesti keel on paindlik ja arenemisvõimeline.

Kas järgite toimetades peale keelenormide mõnd kindlat põhimõtet? Mis see on?

Traditsiooni. Meie traditsioon ei ole küll viissada aastat vana, nagu vanadel kultuurkeeltel, aga ka sada aastat on pikk aeg. Loomingu Raamatukogus oleme püüdnud kinni pidada traditsioonilisest heast tavast.

Olete ka väga viljakas tõlkija: Estri kataloogis on lausa 102 kirjet teie tõlgitud raamatute kohta. Kas töötate ka praegu mõne tõlke kallal?

Ma ise olen tõlkeid kokku lugenud nii 60 ringis, Estris on vist ka kordustrükke jne. Alati on mõni tõlge pooleli, n-ö toimetamistöö taustal. Olen olnud kord ühes, kord teises rollis, nii toimetaja kui ka toimetatav – ja alati väga tänulik oma tõlgete tähelepanelikele toimetajatele. Äsja ilmus Albert Engströmi „Anders Zorni elu“.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming