Puhas külm

Juku-Kalle Raid

Konarlik järvejää püsib rangelt sile,vanaproua kriipsus suukust ühtegi sõna ei tule,kuid mis eraldi esile tükibvalgega maalitud näosÜle jää vasta õhtat koju minemineon siin justkui terve elu minemineInimhingetõmme ja teineikka sama seebiselt lääge ja soe,ent samme üle järve seadestajub mineja surma pipartKui korraks seisatad lõputul jäälon kuulda kuis kõlisebsurma vikatKas ta lõikab mu juurelt mahajustnagu rohuAga vaikus on jääsoo ja taevas kutsub.Kahe virmalise vahel kalk vaikneperenaise häältibusi koju hõikab Keel on külmast ja valust kangenagu härrade jonnja töölise vihakel hing kehaga kokku ei saaHommikul viimane jalajälgleitakse meetrikest kakskend külast.Ja väikene konksus inimehingeta lihapalumastagasi oma külla- kui sääl veel ruumi on.

*
Jää on poolteist meetrit
paremates kohtades
aga kevad tõmbab talle
poolemeetrise vee peale

Puraaniga on niiviisi
kalk ja kohutav sõita,
vööni vees
Suvel on siin sügavam

Kui kõik külmub, on kahe
jääkihi vahel näha kalu
Üks suur kelle silmad on
koledad ja kelle pilku kaua ei talu
ükskõikse ülbe vaatega justkui surma oma
paneb oma koonu alt vastu
jääd ja aina jõllitab
60 kilti edasi hakkab päris õudne,
vanasti inimesed uppusid siin jalgsi.

*
Ma ei ole kodus isegi siin võõras kohas
ka siin on ebamugav, nagu mujalgi
Tasakesi hiilib selja tagant pühapäev
küla õigeusukirikus
viltuse katusega inimesed
ja mööda jääd tuleb väike naine
keda pole siin keegi veel näind

isegi kaklus ja joomine
hetkeks raugevad

Nüüd on paslik arutada et ei tea
kas mutt on ka ristitud ja ega ehk
pole ta see hull kelle perekond
10 aastat tagasi uppus ja keda on nähtud sestsaati
metsas korra paar sammalt söömas
ning tuulevilinal külma nuttu nutmas

Mõtlen et mina ei ole ristitud
usklike joodikute keskel
ainsana justnagu

pole vist kunagi õieti koduski olnd

Korraga on akna taga veel palju võõraid:
karjuvad silmad pahempidi
klimp suunurgas, keeltes vist räägivad
Kas tulebki olla võõras endale
ja nüüd veel üha rohkem
aina rohkem edasi

Ma küsida veel endalt küsimuse suudan
kui papp tõstab 3 sõrme ja karjub
nagu Churchill kahe sõrmega

Maailm ja tema saekaatrimehed
tulevad sisse, saavad mu kätte
ehkki mul on tekk kogu aeg üle pea.

*
Jää kumiseb
juba kaugelt on kuulda,
kõlab
justnagu ligineks kiirrong
600 kilti eemalt läheneb pragu
ja ma ennustan jumala õigesti
et jõuab siia tunni ajaga
Kumin muudkui valjeneb
õhk undab ja undab tuul
jumala habemes
närv pinguli külmund
igas habemekarvas

Öösel liipab maja
ümber katkine karu
hommikuks on lumi verine –
marraskil karukäpp jätnud
sammudes lonkaja punaseid jälgi.

Vaene karu, vaene kallis karu
kes sa oled astund prakku kurjas jääs,
palun tunne inimestest
kahju samuti!

*
2000 kilomeetri kaugusel sinust
astun öitsi õue kus õitseb lumi
kus ta puhkeb nii laiade helvestena
et üksainuke neist katab terve ühe parema käe peopesa

Elekter pole siin veel ennast leiutada lasknud
Edison oma töökindla süsiniithõõglambiga on
sama reaalne kui ei-Edison ilma oma töökindla ei-lambiga

Ja ma ei tea äkki pole leiutatud ka kõike muud
Näiteks neid kellele mõtlen –
ehk olen nad öitssi õitsvas lumes
ise välja mõelnud
ja lasknud nendel omakorda
ennast välja mõtelda.

Vaikus pole vist küll omatahtsi välja mõeldud
see on suurem kui mets mis on kohutavalt suur
katsun viimase parema käe viie näpuga
jalgsi kõndivat varvast

Kui poleks nii märg ja külm
arvaksin vist, et juu ma olen surnud
Aga et on nii märg ja külm
arvan, et juu ma ikka elus olen.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming