Pealelend: Piret Viires, Eesti Kirjanike Liidu juhatuse liige

 

  Eesti Kirjanike Liidul kui kirjanike ametühingul on kindlasti  hinna-kiri, mille alusel liikmete teoseid trükistes kasutada, tohib mõtlen siin just õpikuid, aga ka teisi samalaadseid väljaandeid. Mida too hinnakiri ette näeb ja kuivõrd kohustuslikuks saab selle kirjastajale teha?

Eesti Kirjanike Liidul paraku selline hinnakiri puudub ja seda pole ka kunagi olemas olnud. Küll alustas paar aastat tagasi juhatus koos mõne liidu liikmega info kogumist makstavate honoraride kohta ja sellest lähtuvalt soovituslike miinimumhonoraride väljatöötamist. See töö jäi siiski tookord pooleli. Üheks poolelijäämise põhjuseks oli kindlasti ka see, et enamasti on leping autorite ja kirjastajate vahel individuaalne ja iga autoriga peab kirjastus eraldi läbirääkimisi. Liidu hinnakiri oleks sel juhul ainult soovitusliku loomuga, selle järgimist nõuda ei saaks.

1998. aastal proovis kirjanike liit ja tema tookordne esimees Mati Sirkel sõlmida kirjastustega raamlepingut, mis määraks autori teose kasutamise õigused ja korra ning kehtestaks ka miinimumautoritasu. Paraku ei olnud ükski kirjastus nõus sellist raamlepingut Eesti Kirjanike Liiduga sõlmima. Ainuke kirjastus, kellega läbirääkimised kaugemale jõudsid, oli praeguseks pankrotti läinud Kupar, kuid ka see polnud nõus miinimumautoritasu fikseerimisega. Nii ei sõlmitudki raamlepingut ühegi kirjastusega. Näide tolleaegse lepingu tekstist on väljas Liidu kodulehel.

Tundub, et aeg on edasi läinud ja vajadus miinimumtariifide ja võimaliku raamlepingu järele on taas päevakorda kerkinud. Liidu juhatusel on plaanis oma järgmisel koosolekul neid probleeme arutada ja võimalikke lahendusi otsida.

Kui palju on kirjastajad ise huvi tundnud ning aktiivsust ilmutanud?

Mõned kirjastajad ja ka autorid ise on huvi tundnud, millist honorari üht või teist laadi teose eest üldiselt makstakse. Kui kirjanike liidul on olnud vastavaid andmeid, siis on ka neile küsimustele vastatud.

Kas autorid ise pöörduvad liidu juhatuse poole sageli selliste muredega, et nende autoriõigusi on rikutud või nende loomingukasutamise eest liiga vähe makstud?

Otseste autoriõiguse rikkumiste korral on Eesti Kirjanike Liit osutanud oma liikmetele juriidilist abi (nt Aino Perviku kohtuvaidlus kirjastusega Mix Eno Raua “Kalevipoja” loata avaldamise asjus). Kui autor kaebab, et ta on saanud oma loomingu eest liiga vähe tasu, ei ole kirjanike liidul paraku olnud alust sekkuda, just seetõttu, et puudub raamleping ehk õiguslik alus kirjastajaid mõjutada. Liit saab ainult soovitada, et autorid loeksid tähelepanelikult enne allakirjutamist kirjastuste poolt pakutavaid lepinguid ega nõustuks sobimatult väikeste honorarisummadega.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming