Pealelend: Märt Väljataga

Doris Kareva

Tänavu antakse kolmandat aastat välja Jaan Krossi kirjandusauhinda. Mis oli algatuse ajendiks? Märt Väljataga: Jaan Krossi kirjandusauhinna asutasid kirjaniku pärijad kolme aasta eest, et tunnustada väljapaistvat saavutust mõnes Jaan Krossi loometegevusega seotud valdkonnas: ilukirjandusliku proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke alal. Valik langetatakse viimase kolme aasta jooksul ilmunud raamatute seast, mis ei tarvitse isegi olla eestikeelsed. Selline määratlus on mõistagi väga lai, võib-olla ei olegi meil teist nii laia välja hõlmavat kirjandusauhinda. Jaan Kross oli väljapaistev väga paljudel aladel. Mis on temanimelise auhinna puhul valikukriteeriumid? Üks kitsendav kriteerium on see, et auhind peaks järgima Krossi loomingule „iseloomulikke eetilisi ja esteetilisi suundumusi”. Aga eks need suundumusedki varieerusid klassiku pika elu jooksul: noorest peast oli Kross põrpivam ja poleemilisem, vanemas eas soliidsem ja alalhoidlikum. Mille poolest erineb Jaan Krossi auhind teistest kirjandusauhindadest? Kui enamiku teiste kirjandusauhindade puhul on laureaadi ainus roll tulla aktusele kummardama, siis sarnaselt tähtsate Saksa auhindadega eeldatakse Krossi auhinna laureaadilt, et ta peaks ka kõne, mis heidaks valgust ta elu ja loomingu põhimõtetele (ja võimalikele seostele Krossiga). Loodetavasti kujuneb sellestki traditsioon, mis seda auhinda teistest eristab.

Kes on selle siiani pälvinud?

Esimese auhinna pälvis 2010. aastal Jaan Krossi kaasvõitleja Ain Kaalep koondkogu „Muusad ja maastikud” eest. (Muide, mehed kohtusid esimest korda Patarei vanglas.) Eelmisel aastal pälvis auhinna Mats Traat, meie tähtsaim ajaloolise romaani viljeleja, jõgiromaaniga „Minge üles mägedele”. Pärast luule ja romaani auhindamist langes valik sedapuhku kultuuriloolise uurimistöö kasuks. Sel aastal saab auhinna kunstiteadlane Jüri Hain „Väikese Wiiralti-raamatu” ja artiklikogu „Raamatulehitseja” eest.

Mida tõstaksite esile värske laureaadi puhul?

Jüri Haini kunsti- ja kirjandusloolised uurimused esindavad üht praegusel ajal kahjuks üha haruldasemaks jäävat voorust: keskendunud, peaaegu kinnismõttelist faktijahti, tahet ülesvõetud jäljerada pidi lõpuni minna. Aga seejuures suudab uurija ka oma nina ülesvõetud jälgedest kõrgemale tõsta, et vaadelda laiemat kultuuriloolist maastikku, iseäranis kirjanduse ja kunsti seoseid.

Jaan Krossi kirjandusauhind antakse üle pidulikul koosolekul Kirjanike Maja saalis 17. veebruaril kl 16.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming