Paber sisse, raamat välja

Digitehnoloogia pakub raamatute trükkimisel järjest avaramaid võimalusi.

IVAR KASELAID

Hetk demonstratsioonilt: Peeter Sauter rõõmustab POD-meetodil valminud raamatu üle, mida ehib temast kümne minuti eest tehtud pilt.

Hetk demonstratsioonilt: Peeter Sauter rõõmustab POD-meetodil valminud raamatu üle, mida ehib temast kümne minuti eest tehtud pilt.

Kaido Vainomaa

Trükifirmade hulgas on läinud viimasel ajal moodi reklaamida end POD-trükikojana. POD on inglise keelest tulnud mõiste Print on Demand lühend, mille tähendus maakeeli on „nõudetrükkimine“. Mõiste tuli kasutusele kümmekond aastat tagasi, kui turule jõudsid arvestatava efektiivsusega digitrükiseadmed. Tol ajal oli probleemiks nende kehvem kvaliteet traditsioonilise ofsettehnoloogiaga võrreldes. Nüüdseks on digitrükitehnoloogia areng hüppeliselt paranenud ja kvaliteedi osas see enam ofsettrükile alla ei jää.

Digitrüki peamine eelis ofsettrüki ees on võimalus trükkida väike kogus, ka ühe-kahe toote kaupa, taskukohase hinnaga. Digitrükiseadmete suur eelis on ka katkematu trükiprotsess. Kui tavatehnoloogia puhul tuleb raamatud või vihikud enne valmis trükkida, voltida ning köita ja lõigata, siis POD-tehnoloogia katkematu trükiprotsess tähendab, et masina ühest otsast sisestame paberi ning teisest otsast võtame välja näiteks klamberköites brošüüri. Kliendile tähendab see, et pole vahet, kas tellida 500 või 5 eksemplari, trükikulu toote kohta on sama ning alati saab lisakogus juurde trükkida. Traditsioonilise ofsettehnoloogia korral maksaks viie eksemplari juurdetrükkimine sama palju kui maksis 500 eksemplari trükkimine.

Digitehnoloogia puudus on praegu kõrge kulumaterjalide hind, mistõttu on üle 500 eksemplariga tiraaži puhul ofsettrükiga keeruline konkureerida. Digitrüki tulevikunišš on just väikeste koguste paindlik valmistamine. POD-tehnoloogial on seejuures veel üks üha populaarsem eelis: sellega saab teha muutuva andmebaasiga trükki (Varial Data Printing – VDP), mis tähendab võimalust tootmisprotsessi ajal iga toode personaliseerida või adresseerida. Näiteks saab mõne ajakirja tiraaži iga eksemplari kujundada isemoodi kaanepildi või rubriikidega jne.

EBSi tudeng Mariin Petoffer uurib oma bakalaureusetöös digitrüki turupotentsiaali ja võimalikku väärtuspakkumist ettevõtte DiPri Trükikeskkond näitel. Töö käigus on selgunud, et Eestis on viimase paari aasta jooksul tekkinud hulganisti digitehnoloogiat kasutavaid väikseid trükifirmasid: Digiprint, Thinkprint, Alfa, Koopiakeskus jt. Teerajaja on olnud juba kümmekond aastat Multiprint, kes on käinud läbi kõik digitrükitehnoloogiaga kaasnenud valud ja vaevad ning nüüdseks koos teiste „vanade tegijate“ Multiprinti ja Koopia Kolmega ühinenud Granoks. Valdavalt tehakse Eesti digitrükikodades palju kõikvõimalikke väikese tiraažiga trükitooteid, liimköites raamatute puhul ostetakse köitmine allhankena sisse.

Kirjanikel võtab digitrükitehnoloogiaga harjumine veel aega ja eelkõige kasutavad seda võimalust need, kes soovivadki trükkida väikest tiraaži või kelle teosed on läbi müüdud. Need, kelle teose väljaandmist toetab kultuurkapital, ning ka need, kelle teose trükkimise ja turustamise eest hoolitsevad kirjastused, trükitehnoloogiaga pead ei vaeva.

Mainitud DiPri Trükikeskkond, kelle äriplaan on just POD-tehnoloogia kasutamine, sisenes digitrükiturule möödunud aasta lõpus. Ettevõtte juht Andrus Reinsoo koos Helen Michaelsiga kirjastusest Elford Press korraldasid DiPris kirjanikele kokkusaamisi ja raamatute trükkimise POD-demonstratsioone, kus mõne minutiga valmis kvaliteetne liimköites raamat. (DiPril on nimelt POD-tehnoloogia ka liimköite tegemiseks.) Nendel kokkusaamistel tõdeti, et POD-tehnoloogia sobib praegu noortele ja vähem tuntud autoritele, kes kultuurkapitali rahale ligi ei pääse või kellel pole vahendeid kirjastamisse investeerida. DiPri ja Elford Pressi mõttetöö tulemusena sündis idee luua uutele tegijatele keskkond, kus võib alustuseks müüa e-raamatuid ning vajadusel ka paberkandjal raamatuid. Praeguseks on selline keskkond e-poena olemas (Elford.eu).

Selles, et POD-tehnoloogia on varsti popp, erilisi kõhklusi pole. Isegi suured ofsettrükiseadmete tootjad tegelevad praegu jõuliselt digitehnoloogia arendamisega, mõistes, et tulevik on seotud ühel või teisel viisil digitehnoloogia, sealhulgas eriti POD-tehnoloogiaga.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar