Otsetõlkes “õhumadu”

 

Igor Kotjuh  mart velsker Mõne aja eest tekkis pea märkamatult muude Eestis ilmuvate kirjandusajakirjade vahele üks venekeelne almanahh, eestikeelseks nimeks Tuulelohe. Almanahhi uues, selle aasta kolmandas numbris on peamiselt juttu praegusest eesti luulest – õige hetk küsida selle koostajalt üht-teist almanahhi ning selle rolli ja eesmärkide kohta.

 

Jan Kaus: Millist nišši täidab Tuulelohe praegusel Eesti kultuuriajakirjade maas­tikul? Kas püüab ta täita ilmumise lõpetanud Radugast jäänud tühimikku või on sellel Radugaga võrreldes ka suuri erinevusi?

Igor Kotjuh: Eestis on umbes 35 aktiivset venekeelset literaati, nende seas luuletajaid, prosaiste, publitsiste ja tõlkijaid, nii kogenud kui uustulnukaid. Almanahh Tuulelohe teeb nende autoritega koostööd ning püüab saavutada seejuures kolme eesmärki.

1. Tutvustada siinset vene kirjandust kohalikule venekeelsele auditooriumile. Tegemist on tõsise väljakutsega, kuna see eesmärk on seotud publiku ja ka literaatide rahvuslik-kultuurilise enesemääratlemisega. Tuulelohe lähtub sellest, et Eesti vene kirjandus ei saa ega peagi konkureerima Venemaa kirjandusega, sest tegemist on erinevate asjadega.  

Eesti vene kirjandus on pidevas kontaktis kohalike asjaoludega. Nendeks võivad olla näiteks eesti keel ja kirjandus, aga ka siinne miljöö ja olustik, mis kõik kujundab unikaalset eestivene mentaliteeti. 

Venemaa kirjandus on palju inertsem, kuna on rajatud venekeelsele kirjandusklassikale või kirjeldab hoopis sealset tänapäeva.

Eesti ja Venemaa venelase erinevus ilmneb juba sellises pisiasjas, et siinsed venelased kirjutavad Eesti pealinna nime kirillitsas kahe n-iga lõpus, Venemaa meedia kasutab ikka endist, ühe n-iga varianti. Kirjanduses on need erinevused märksa suuremad, pean silmas vormi muutumist kohalikus vene luules ja süntaksi muutumist kohalikus vene proosas. Juurde võiks tuua veel viited eesti autoritele ja eesti geograafia kirjeldamise kohalike venekeelsete autorite tekstides.

2. Teine eesmärk on tugevdada kohalike vene- ja eestikeelsete autorite sidemeid. Asi on selles, et kohalik vene kirjandus on ikkagi Eesti oma. Samas jäävad kohalikud vene keeles kirjutavad kirjanikud eestlaste jaoks suhteliselt tundmatuteks tegelasteks. Tuulelohe püüab olukorda parandada eestikeelsete tõlgete, avalike ürituste ja kõiksugu arutelude abil. Vaimusilmas näeme, et eestikeelsetes kirjandusajakirjades arvustatakse siinset venekeelset kirjandust, et Eesti kirjandusfestivalidel esinevad ka kohalikud venekeelsed kirjanikud, et kirjanduslikud dessandid võivad osaliselt olla ka venekeelsed jne, jne.

Samas tunneb Tuulelohe kohustust propageerida head eestikeelset kirjandust kohalikule venekeelsele lugejaskonnale. Selleks tehakse pidevalt tõlkeid ja kutsutakse esinema eestikeelseid autoreid, näiteks almanahhi esitlusel mitmetes linnades üle Eesti.

3. Almanahhi kolmas eesmärk on seotud Venemaaga. Sealseid lugejaid-kirjastajaid huvitab omapärane venekeelne kirjandus ja eestikeelse kirjanduse uued tõlked. Aegamööda on Tuulelohest saanud Eesti kirjanduse (ükskõik mis keeles see ka poleks kirjutatud) värav. Viimane näide on septembris Moskvas avatud portaal “Venemaa uus kirjanduskaart”1, kus Tuulelohet tutvustatakse Eesti kirjanduse vahendajana. Sellel aastal on tänu Tuulelohele Venemaa kirjandusajakirjades ilmunud Kristiina Ehini, fs-i ja Jürgen Rooste luulet, samuti fs-i ja Jaan Kaplinski raamatute arvustusi. Plaanis on mitu uut huvitavat projekti.

Nende kolme eesmärgi tõttu erineb Tuulelohe teistest siinsetest venekeelsetest kirjandusväljaannetest.

 

Tuulelohe viimane number on keskendatud kaasaegsele eesti luulele. Kas need kaheksa autorit, kelle loomingu venekeelseid tõlkeid sellest numbrist leida võib, kehastavad sinu arvates praeguse luule paremikku?

Selles numbris on kaheksa eesti luuletaja loomingut: Doris Kareva, Mathura, Aare Pilv, Triin Soomets, fs, Jürgen Rooste, Kivisildnik ja Elo Viiding. Kas siinjuures on tegemist kaasaegse eesti luule paremikuga? Mingil määral küll, samas ma arvan, et võiksin nimetada veel 50 head eesti luuletajat. Valiku tegemisel lähtusin Tuulelohe eespool kirjeldatud eesmärkidest – arvan, et need autorid võiksid pakkuda potentsiaalset huvi kohalikule venekeelsele publikule, kohalikele venekeelsetele literaatidele ja partneritele Venemaal.

Kas on kavas edaspidigi eesti kirjandust Tuulelohes avaldada ja kui jah, siis millist ja kellelt?

Tuulelohe ongi loodud selleks, et avaldada eesti kirjandust! Juhin siinjuures veelkord tähelepanu sellele, et eesti kirjandust luuakse ka vene keeles ja Tuulelohe teeb koostööd eeskätt Eesti vene kirjanikega. Kavas on jätkata koostööd ka eestikeelsete autoritega, selleks on pidevalt luubi all Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik, Muusa ja kõiksugu ajalehtede kultuurilisad. Tuulelohe on kahtlemata osa eesti kirjandusprotsessist.

Tuulelohe on temaatiline almanahh, kunstilise keele ja arutelude plats, kus määrav on idee, mitte kirjaniku rahvus või kirjutamiskeel. Selles mõttes huvitab almanahhi kindlasti see, mida arvab ühest või teisest teemast eestikeelne kirjanik. Näiteks järgmise numbri teemaks on “eksperiment, arvuti, kirjandus” ning kavas on tõlkida kuni viie eesti autori loomingut. Kuna publikatsioonid pole hetkel autoritega kooskõlastatud, hoiduksin praegu avalikustamast nende nimesid.

Milline on Tuulelohe tiraaž, kes on ajakirja sihtgrupp, s.t kas ja kui palju on sul aimu ajakirja levikust ja lugejaskonnast?

Tuulelohe tiraaž pole saladus, see on 200 eksemplari. Seda pole sugugi vähe, sest sihtauditoorium, kohalik venekeelne publik, ei ole suur ning osa sellest vaevleb identiteedikriisis. Seepärast ei kavatseta lähiajal tiraaži suurendada, see vastab reaalsele nõudlusele.

Levikuga on aga paraku probleeme. Ütlen välja karmi tõe: almanahhi teeb algusest lõpuni üks inimene, oma vabast ajast. See käib nii: kõigepealt arutan kolleegidega järgmise numbri teemat, siis koostan plaani, arutan seda enne võimalike autoritega, teen projekti kulkale, ootan vastust, meili ja telefoni teel kooskõlastan ja tellin autoritelt tekste, arutan valmis käsikirja kujundust ja küljendust kunstnikuga, suhtlen trükikojaga. Lõpuks on almanahh valmis, autorid on saanud honorari, lõpparuanne läinud kulkasse. Kuid raamatute transportimiseks Tartust Tallinna pole enam aega ega vahendeid, mistõttu raamatupoodide varustamine venib tihtipeale nädalate kaupa. Kangesti oleks vaja toetust, kas organisatsioonilist või rahalist, et mitmete inimeste vaev, SUUREPÄRANE eesti kirjandus jõuaks lugejani takistusteta.

Kas Tuulelohel on  ka integreeriv/lõimiv roll?

Võiksin vastata jaatavalt, kuigi see pole eesmärk omaette. Tuulelohe hindab head Eesti kirjandust, eesti ja vene keeles – kusjuures poliitiliste loosungiteta ja kõiksugu fondidest raha pumpamiseks mõeldud reklaamita.

Kas ja kuidas eksisteerib praegune Eesti vene kirjandus?

Eesti vene kirjandus on mitmekülgne ja värvikas. Vanemad kirjanikud kalduvad traditsiooniliste väljenduslaadide poole ning näitavad justkui oma kogemustega, et kirjanduses on oluline püsivus ja selge arusaam sellest. 2000. aastatel debüteerinud autorid erinevad mõneti vanema põlvkonna literaatidest. Lahknevused on tingitud sellest, et uuem põlvkond on saanud hariduse iseseisvuse taastanud Eestis, kus eesti keele ja kultuuri tundmine on kohustuslik ja loomulik. Uute autorite sisemaailm on kindlalt seotud Eesti ja Euroopaga – nii kirjanduses kui ka argielus. Mitmed kohalikud vene literaadid on seda väärt, et eestikeelsed kolleegid ja ka Venemaa lugejad arvestaksid nende arvamusega.

Kohalik vene kirjandus vajaks ja vääriks normaalset institutsiooni, keskust, mida rahastataks kas riigi- või erasektor, et tegelda veel tõhusamalt eesti ja kohaliku vene kirjanduse populariseerimisega Eestis ja Venemaal.

Seni aga täidavad seda ülesannet siirad asja armastajad, entusiastid.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht