?Noor-Eesti 100? Tallinna ülikoolis

Anneli Kõvamees

Nooreestlased olid ühtaegu nii koloniseerijad kui koloniseeritud  

Tallinna ülikooli eesti kirjanduse õppetool korraldas 9. mail Noor-Eesti 100. sünniaastapäeva puhul rahvusvahelise seminari. Esinejaid oli Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust.

Ramutis Karmalavičius Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudist keskendus oma ettekandes leedu kirjanduse olukorrale XX sajandi alguses. Maija Burima Daugavpilsi ülikoolist vaatles läti kultuurile olulisi XX sajandi esimesi kümnendeid, mil tõlgiti palju välisautorite teoseid läti keelde. Tõlgetel oli suur mõju läti kirjanikele: sel ajal on nende teostes palju välisautorite mõjusid.

Üks populaarsemaid Põhjamaade kirjanikke Lätis on Knut Hamsun. Läti keeles on ilmunud tema kogutud teosed 15 köites. Hamsun on mõjutanud paljusid läti kirjanikke:  Hamsuni tegelastele viidatakse ja transformeeritakse neid.

Benedikts Kalnačs Läti ülikoolist andis ülevaate läti modernismi välismaistest allikatest. Läti ekvivalent Noor-Eestile on nn Dzelme grupp, mis sai nime 1906. aastal samanimelise ajakirja viiendas numbris ilmunud deklaratsiooni järgi. Esiplaanile tõsteti kirjanduse uued sihid. Tegemist oli teise modernismi lainega läti kirjanduses. Esimene oli 1890. aastatel, mil esimest korda arutleti viivitusteta euroopa kirjanduses valitsevate trendide üle. Muutlikes oludes oli esiplaanil naturalism.

XX sajandi alguse modernne läti kirjandus säilitas 1890. aastatele iseloomuliku saksa mõju, esimesed Skandinaavia autorite tõlked tehti samuti saksa keelest. Sajandi jooksul suurenes vene mõju, eriti sümbolistide luule kaudu.

Sümbolism, impressionism jms polnud Lätis võrreldes traditsiooniliste Euroopa kultuuridega XX sajandi alguskümnenditel nii selgelt defineeritud.

Toomas Liiv TLÜst rõhutas, et sarnaselt Lätiga oli ka Eestis esimene nooreestluse puhang XIX sajandi lõpukümnenditel. Selles mõttes on Läti ja Eesti kultuur nagu vennad, neil on teineteisega rohkem kokkupuutepunkte ja sarnasust kui Leeduga. Tõelised nooreestlased on seega Jakobson ja Hurt, kes ka rahatähtedel on jäädvustatud, vastupidiselt näiteks Suitsule ja Tuglasele.

Ettekandja rõhutas ka, et ütlus ?Olgem eestlased?? on inspireeritud Noor-Belgiast. Nii võib öelda, et belglased on Noor-Eesti tõelised isad, mitte soomlased, nagu tavaliselt arvatakse.

Euroopa teemaga läks edasi Tiit Hennoste Helsingi ülikoolist, kes Noor-Eesti liikumist postkolonialismiteooriast käsitledes kutsus esile väikese vaidluse. Esineja väitis, et Noor-Eesti diskursuse puhul on tegu koloniaaldiskursuse matkimise projektiga, mis oli üheaegselt enesekoloniseerimine ja ebateadlik koloniaaldiskursuse import Eesti ühiskonda.

Enesekoloniseerimine on protsess, millega koloniseeritute autoriteetne kiht võtab vabatahtlikult omaks kolonisaatorite väärtused ja hakkab neile toetudes oma kultuuri ja ühiskonda muutma kolonisaatorite omaga sarnaseks.

Nooreestlased olid ühtaegu nii koloniseeritud kui koloniseerijad. Tollal Euroopas valitsenud koloniaaldiskursus konstrueeris nooreestlased, kes ise ei olnud oma kahetisest positsioonist teadlikud.

Nooreestlaste eesmärk oli esmalt tuua Eestisse Euroopa ja siis viia Eesti Euroopasse. Sellest aspektist on Noor-Eesti lõpetamata projekt, kuna XX sajandi lõpuks on õnnestunud tuua Euroopa Eestisse, aga Eesti viimine Euroopasse on päevakorrale tõusnud alles nüüd.

Euroopa eeskujud olid olulisel kohal ka Rudolf Lestal, kellest kõneles Loomingu toimetaja Toomas Haug. G. Suitsu koolivend R. Lesta oli Noor-Eesti liikumise algatajate hulgas aastail 1901?1904, ent jäi hiljem kõrvale. Lestat tunti 1920.-1930. aastatel asjaarmastaja arhitektuuriloolase ja linnaesteedina. Tema arhitektuurilistes fantaasiates väljendub eredalt nooreestlus kui linnakultuuriline liikumine, mis Lesta puhul omandas groteskse mõõtme. Näiteks pärineb temalt idee võtta Tallinna uute riigivõimuhoonete ehitamisel eeskujuks Louvre. Ta tegi ka ettepaneku ehitada Toompea õigeusu katedraal ümber, lähtudes Veneetsia Santa Maria della Salute barokk-katedraalist.

Ettekujutuse Lesta nägemustest saab lõpetamata käsikirjalisest proosapoeemist ?Kiusatus?. Lesta puhul avaldus mitu nooreestlusele iseloomulikku joont, näiteks frankofiilia, germanofoobia, talupojamineviku häbenemine, urbanism.

Linnateema kõrval oli nooreestlaste tekstides olulisel kohal ka naine. Nooreestlaste naiskujudest rääkis Elo Lindsalu TLÜst.

Naisesse suhtumine on ambivalentne: minajutustaja kõigub naise jumaldamise ja põlgamise vahel. Esiplaanile tõuseb meestegelase tunnete psühholoogiline kirjeldus, mis annab edasi naise mõju mehele, naisest saab meestegelase hingepeegel. Uudne on erotiseeritud kehakirjeldus, mis väljendub ilmekalt muuhulgas Noor-Eesti albumite illustratsioonides.

Samas nooreestlased diferentseerisid naisi, on ka armastust ja austust äratavaid naiskujusid, kelle puhul on oluline intelligentsus ja vaimsus, näiteks Marion F. Tuglase romaanis ?Felix Ormusson?.

Nooreestlased suhtusid naisesse paljuski nagu kunstnik modelli. Näiteks vormis G. Suits oma muusasid enda ideaalile vastavaks, püüdes neid kasvatada ja laiendada nende silmaringi. Nii vormib ideaalnaise ka J. Randvere (J. Aavik) essee-novellis ?Ruth?.

Konverentsi lõpetas Õnne Kepp (TLÜ) ettekandega Gustav Suitsu ?Tuulemaast?.

Eesti luule üks tuntumaid metafoore Tuulemaa tuli kirjandusse 1887. aastal, kui ajakirjas Linda ilmus F. Kuhlbarsi luuletus ?Soov isamaale?. Kuhlbars kinnitab Tuulemaa Eestimaa poeetiliseks sünonüümiks. See on ideaalne kodupaik, eestlaste paradiis.

G. Suits loob ?Tuulemaa?-tsüklis 1913. aasta kogus mitmekihilisema semantika. Ettekandja sõnul hõlmab metafoori tähendusväli nii elukeskkonda ja ühiskondlikke olusid kui ka sotsiaalkultuurilist ümbrust ning vaimset eksistentsi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming