Näedsa, ilmutas raamatu

Mihkel Mutt, Jürgen Rooste

Veini-Kalevi magnum opus

Kalev Kesküla, mis tunne on, kui teose esitlemiseks ehitati raamatupood?

Aga pood on ju vägev!

Sihukeste keskuste sisse upub raamatupood ära.

Need keskused on tänapäeva paleed, kus on tänavad ja väljakud. See on elu.

Ja pealegi loivavad seal need noorte uduparved.

Lapsed soendavad end. Ehk kasvavad pikapeale nii suureks, et lähevad trepist üles raamatupoodi.

Ons ?Veinijuht? su elutöö?

Mingis suhtes jah. See on raam, mida saab pidevalt edasi arendada ja parandada.

Arvad ikka, et vein murrab Eestis laiemasse ringi, et kunagi kulistavad seda ka töömehed viina ja kange õlle asemel?

Sõltub elatustaseme tõusust. Inimesed on hakanud kõikjal maailmas veini jooma. Põhjus on praktiline. Terve õhtu kanget napsi võttes oled järgmine päev omadega läbi. Noorena pead vastu, aga meievanuselt… Seevastu vein ?mahub? ellu.

Arvan, et põhjus on globaliseerumises. Traditsioonilised veinimaad hakkavad jooma ka õlut ja vastupidi… Aga kas hakkasid veiniga tegelema armastusest või aimasid, et kirjatööga ei too perele leiba lauale? Et on vaja midagi ?substantsiaalsemat??

?Substanstiga? on mul ju suhteliselt korras. Kogu iseseisvusaja olen töötanud meeldival kohal kultuuritoimetajana, teinud erialast ja puhast tööd ning saanud normaalselt makstud. Lihtsalt mind on kõikvõimalikud joogid ja eriti vein alati huvitanud. Kui tekkis sotsiaalne tellimus, asusin lünka täitma. Samas on veiniga tegelemine võimaldanud tutvust maailmaga sel kujul, mida ma muidu poleks saanud.

Nii et ikkagi ?substants??

Olen palju käinud Euroopas veinireisidel. Näiteks Berliinis ja Londonis ma pole kordagi olnud, aga Barcelonas või Bordeaux?is…

Leiaksid oma hotelli ka autopiloodi peal üles?

Olen näinud elu Vahemere maades ja see on mõistagi avardanud maailmapilti.

Ega sul pole kompleksi, et tegid sihukese raamatu? Sest kas kujutled, et Tuglas oleks kirjutanud iiri kreemi ajaloo?

Päris rangelt võttes, romantilise luuletajaideaali järgi ei sobiks siis ju ka Ekspressis töötamine. Aga ise kunagi kirjutasid, et ?Kõik on üks ja seesama?. Mu viimane tekst oli intervjuu portveinivanakese Dominic Symingtoniga. Ja järgmine on Jaak Jõerüüdiga. Ei näe mina seal erilist vahet.

Paadumus….

Pigem hea vaheldus. Muide, mu viimane luulekogu kaks aastat tagasi oli Eesti kohta täitsa viisakas, aga pole ikka läbi müüdud. Ei paku rahvahulkadele huvi. ?Veinijuht? arvatavasti pakub.

Ahhaa, rahuldamata ego, tähendab. Tunnustusvajadus, muidugi, aastad lähevad, aga pole ikka veel saanud ?seda?.

Ma olen tagasihoidlik inimene.

Oot, aga kas sa ei kuulu nüüd kõrgemasse seltskonda? Ütleme nagu Vormsi Enngi? Te valdate mingit teadmust, mille vastu tunnevad huvi ka nemad seal?

Kroonika mõttes küll mitte.

Ei, ?substantsi? mõttes?

Võin öelda, et olen lävinud paljude restoranidega. Paljudel vaimuinimestel on vanast ajast eelarvamused. Aga seal on enamikus noored, edasipüüdlikud kenad inimsed. ?veitser Theode aeg on möödas.

Kas vastab tõele, et oled kirjutanud kõik oma lood, pudel veini keres?

Joobeseisundis pole mingit mõtet kirjutada. Väike üles keerav alkohol võib hästi mõjuda, aga mitte rohkem. Kui ma Käsmus olen oma hommikuluuletuse ära kirjutanud ja tulen pärast seda jalutuskäigult, luban endale ikka klaasi. Selle arvestusega, et pärast tuleb edasi töötada.

Kas mõni mark sobib rohkem luuletajale, mõni prosaistile?

Kindlasti mitte. Joomine on üldiselt sotsiaalselt tingitud. Meil on ju väga pika joomisstaa?iga pika proosa meistreid, ja on näha, kuhu see viib.

Kuhu edasi?

Olen tõtt-öelda veinist natuke tüdinud. Nüüd tahaks tegelda jälle kirjandusega. Luuletada.

 

Isand Contra, ajan suga paar sõna juttu su uue raamatu ilmumise puhul. ?Contrarünnak? ? see kõlab kurjakuulutavalt nagu midagi eesti raadiost.

Jah, need luuletused on kõik Raadio 2-s eetris olnud. Neid on siin kaheksakümmend või seitsekümmend, mis on valitud rohkem kui tuhande ?Contrarünnaku? luuletuse hulgast.

Siuke ?Best of??

Midagi sinna kanti.

Ma ei mäletagi, millal sul viimane raamat ilmus.

Viimane luuleraamat ilmus üsna ammu, kaks aastat tagasi. Aga juturaamat ilmus alles sel kevadel.

Ma olen raadiost Contra rünnakuid väga juhuslikult kuulnud, aga need on kõik ju ajakajalised asjad. Ma vaatan, et siin on jalgpallist ja suusatamisest ja poliitikast ja Vene presidentidest ja muidu spordist? Kas see jätab pärast väga palju rämpsu pihku, millega pole midagi teha?

Konkreetselt ?Contrarünnaku? puhul ei ole ehk ajakajalisus see, mille pärast peab osa rämpsu pühkima, vaid see, et ma kirjutan need ikkagi sportlikul meetodil, kümme tükki korraga. Istun maha ja enne ei jäta, kui kümme on valmis. Ja tase on paratamatult ebaühtlane. Aga see, mis raamatusse ei kõlba panna, võib veel kõlvata hommikulauas kohvi kõrvale ettelugemiseks. Aga on siiski mõned, mille kohta ma olen otsustanud, et need ei kõlba ka selleks.

(Siseneb Tarmo Teder, kutsub küsitleja telefonile, edasi küsib tema.)

Mis spordialadega sa tegeled? Nimeta peamised?

Kõige tõsisemalt tegelen ma pikamaajooksuga, aga pole hulk aega pikemaid kui kümnekilomeetriseid otsi teinud, kevadeks ma loodan jälle maratonivormi saada ja jälle kuskile sinna kolme poole tunni kanti jõuda. Väikest viisi teen korvpalli, väga minimaalselt jalgpalli.

Kuidas sulle meeldiks teha naiste kompleks-allveeorienteerumist, mängides kabet? (Siseneb Mihkel Mutt: ?Mehed, mis siin toimub??, J. R. ? naasnud, vastab: ?Intervjuud teeme.?)

Meeldiks küll.

Mis te arvate Mihkel Mutist kui luuletajast, kas ta potentsiaal on avamata?

Ta on liiga vähe spordist kirjutanud.

(Edasi küsib jälle J. R.) Kas sind pole hakanud painama sisemised alateadlikud kompleksid ja sa ei taha siirduda hüsteerilisse ekspressiivsesse vabavärssi vahelduseks rõõmsameelsele rahvalaulikustaatusele?

Võibolla ma olen ka midagi sellist kirjutanud, mida sa praegu kirjeldasid. Aga pigem ma jääks oma liistude juurde. Aga sellist ekspressiivset ja mis sa seal ütlesidki? ainult mõnikord, pühapäeviti.

Millal selle uue raamatu esitlus on?

Esitlus oli Tartus juba ära, aga tuleb Türil 14. XII, Jaan Pehki kodu lähedal siukses baaris või pubis, mille nimi on Saara. Seal see tulebki.

Suur tänu. On sul veel mõni universaalne armastusesõnum, midagi inimestele edasi öelda, mis pole veel luulevormi pandud, aga mis on väga tähtis kõigile teada?

See on täpselt see, et räägi nüüd üks anekdoot, aga?Tulge kõik minuga maratoni jooksma ja proovige mulle pähe teha, sest ma olen selle aasta Eesti kuuekümne kolmas maratoonar, kui naised juurde arvestada, siis seitsmekümnes. Kutsun lahkelt proovima, sest see on tegelikult päris võimas tunne, kui oled juba fini?isirgel. Fini?is pole isegi nii hea kui sirgel. Siis sa oled juba nii jooksu nägu, et kõndida on raske, pead edasi jooksma.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming