Mineviku kütkes

JANIKA LÄÄNEMETS

Kaupo Meiel kuulutab möödunud aasta proosaülevaates: „On kirjutatud novelliraamatuid, mis on vaid tühi kõmisev vann, on kokku pandud selliseid, milles on mõni üksik pärl, kuid haruharva ilmub jutukogusid, mis on nagu pärlivann, ja Maimu Bergi „Hitler Mustjalas“ on just selline.“1 Ajal, mil raamatupoest tõeliselt hea raamatu leidmine tundub vahel eeldavat pärlipüüdja kombel merre sukeldumist, kosutab üks korralik pärlivann hinge rohkem kui kunagi varem.

„Hitler Mustjalas“ koosneb kahest osast, millest esimene sisaldab reaalselt eksisteerinud või eksisteerivate isikute ümber keerlevaid või neisse puutuvaid alternatiivajaloolisi novelle. Tegelaskond on kirju: lugeja kohtub nii Adolf Hitleri ja Jossif Stalini, Angela Merkeli ja Vladimir Putini kui ka Karl Ernst von Baeri ning Karl August Hindreyga. Berg seob kõigi nende saatuse üht- või teistpidi Eestiga, vahel suuremal, vahel vähemal määral. Näiteks kogumiku niminovell oma enesetapu lavastanud, Saksamaalt põgenenud ja laevahuku tagajärjel Saaremaale sattunud Hitlerist on pandud kirja nõnda usutavalt, et Mustjala vallavanem olla autorile raamatu ilmumise järel helistanud ja uurinud, kas tegu on tõestisündinud looga.2 Berg ei kirjuta mitte niivõrd ajalugu ümber, kuivõrd mängib sellega, kolab ajaloo hämarates nurkades, nn väikese ajaloo varjulistel, läbi uurimata radadel, kust võib kujutlusvõime abil avastada kõiksugu põnevaid seiku, lammutamata seejuures suure ajaloo alustalasid ehk faktiraamistikku.

Novellikogu teine osa on seevastu eklektilisem. (Pool)autobiograafiliste novellide („Ma vihkan sind“, „Kellega veedad sa jaaniöö“, „Siesta“) ja traagiliste armastuslugude („Maarjalille maja“, „Ja ljublju vas, ja ljublju vas, Olga“) kõrval ei puudu ka humoorikad absurdi- ja groteskimaigulised jutud („Kirjanik Lea Penni enesetapp“, „Mõrvasüüdistus“, „Reini Sireen“). Autor vestab vilunult nii armastusest kui ka poliitikast, viskab ühtviisi osavalt nalja ja torkab täpselt valitud sõnadega valusalt otse lugeja südamesse. Bergi novellide tragikoomiline maailm on päris maailma kirjanduslik kontsentraat, millesse autor on üksjagu doseerinud talle iseloomulikku kerget irooniat. Nagu õhkab Meiel: „et ühte raamatusse võib panna kogu elu madaluse ja kõrguse, reaalsuse ja sürreaalsuse ja tuled, mis iialgi ei kustu“!3

Novelle ühendab autori ajas tagasi vaatav pilk: tegevus toimub kord lähemas, kord kaugemas minevikus. Bergi meelisvõtteks on meenutuste ja mälupiltide tekstidesse pikkimine. Ta on oma tööprotsessi kirjeldanud nii: „Kui ma hakkan midagi kirjutama, siis lähen oma juttudes ikka ja jälle tagasi. Ma ei lähe sündmustega päriselt edasi. See on just sellepärast, et ma takerdun minevikku, lapsepõlve. [—] Nii palju on neid detaile, nii palju on asju, mida sa mäletad, mida sa tahad endast välja saada ja jagada.“4 Selle tulemusel mõjuvad Bergi novellid alati läbitunnetatult, isiklikultki (ka siis, kui tegu pole otseselt omaelulooliste tekstidega). Neis on emotsionaalset kaalukust, sugestiivset olustikukujutust ning detailitäpsust.

Berg ei vaja palju sõnu, et palju öelda, talle sobib kaasahaarava loo jutustamiseks kõige paremini just novelli napp vorm. Birk Rohelend leiab Areenis 2016. aasta tähelepanuväärsematest raamatutest kokkuvõtet tehes, et Bergi novellikogu „gogollikult lennukas tekstis“ on „tõelisele romaanikirjandusele omast haaret“5 (seda, et nii mõnegi tema novelli süžee kõlbaks tegelikult ka pikema teksti aluseks, on tunnistanud autor isegi6), kuid kõige mõjusamad on „Hitler Mustjalas“ tundlikud ja tundelised jutud just tihendatud kujul, lühikeste ja löövatena. Iga lugu ei peagi üksipulgi läbi kirjutama, kõigile küsimustele polegi alati vaja vastata. „Kirjanduses peab olema mingi salapära, mingi varjatus. Mitte nii, et kõik on lahti kistud,“ arvab Berg.7 „Hitler Mustjalas“ on kui kannutäis kanget aromaatset kirjanduskohvi ja hea ongi, sest lahjat ja magedat sõnasuppi leidub me raamatupoodide riiulitel niikuinii rohkem, kui üks lugeja terve oma elu jooksul ära jõuab süüa.

Adolf Hitler oma Blondiga.

Wikimedia Commons

Novelližanr on nõudlik ja mõjub kirjanikele sageli ahistavalt. Bergile mitte, tema end raamidesse suruda ei lase ning reegleid rikkuda ei pelga. Tema novellides hüpatakse küll ajas edasi ja tagasi, vahetatakse vaatepunkti ning kaldutakse aeg-ajalt kurva või kauni mälestuse jälgedes peateelt kõrvale, meenutuste rohtunud radadele, kuid lõpuks sõlmitakse tegevusniidid taas kokku ning lugudest saavad orgaanilised tervikud. Bergi tekstid on – laenan siinkohal Rohelennu väljendi – „viimistletud lohaka elegantsiga“,8 neis pole kübetki kunstlikkust.

„Hitler Mustjalas“ on üks möödunud aasta silmapaistvamaid teoseid, millest annab tunnistust tõsiasi, et valimik kandideeris Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosaauhinnale. Kogumiku ühe novelli eest on Berg pälvinud ka Friedebert Tuglase auhinna, peagi saab lisaks August Gailiti nimelise. Reklaamtekst raamatupoodide kodulehel ei valeta: tegu on tõepoolest hea küpse kirjandusega.9 Berg kombineerib oskuslikult traagilist ja koomilist, fantastilist ja tõsielulist, isiklikku ja üldinimlikku. Tema pilk on terav ja kaastundlik, keel täpne ja vaimukas. Berg teab, kuidas lugeja tähelepanu köita ja kuidas seda alal hoida, ta pakub lugejale täpselt niipalju, et tagada talle elamus, ja mitte rohkem, et vältida emotsiooni kuhtumist ilukõnes. Raamatus „Hitler Mustjalas“ on vähe üleliigset, Berg on sõnadega kokkuhoidlik, mõjumata sealjuures kitsilt.

Niisiis, tõstkem kohvitassid hea kirjanduse kiituseks ja libistagem end pärlivanni, kas või koos tassiga!

1 Kaupo Meiel, Dodot oodates. Small talk 2016. aasta eesti proosast. – Looming 2017, nr 3, lk 425.

2 Kais Allkivi, Maimu Berg: mu novell tekitas küsimuse, kas Hitler on tõesti Saaremaal käinud. – Õhtuleht 25. II 2017.

3 Meiel, Dodot oodates.

4 Maimu Berg, Hedi Rosma, Ükskõik, mida arvate. – Looming 2015, nr 8, lk 1145.

5 Birk Rohelend, Traagelniite, gogollikku fantaasiat ja ehedaimat päriselu ilukirjanduses. – Eesti Ekspress 21. XII 2016.

6 Maimu Berg, Hedi Rosma, Ükskõik …, lk 1149.

7 Samas, lk 1150.

8 Birk Rohelend, Traagelniite …

9 Vt nt http://www.apollo.ee/hitler-mustjalas.html

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming