Märkamatu väärtuslik töö

Toimetajaauhinna kandidaate saab esitada 1. septembrini.

PILLE-RIIN LARM

Triinu Tamm

Triinu Tamm

Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjanike Liit asutas hiljuti Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetaja­auhinna. On sümboolne ja kõnekas tõik, et selle kutsusid ellu kirjanikud ja tõlkijad, kes töötavad toimetajate ja keeletoimetajatega kõige tihedamalt koos ning oskavad hinnata nende panust hea teksti sünni juures. Lähemalt räägib toimetajaauhinna žürii liige Triinu Tamm.

Kuidas kujunes arusaam, et on vaja luua keeletoimetajaauhind?

Triinu Tamm: Eestis on olnud tugev ja pikaajaline tekstitoimetamise traditsioon, seda nii algupärandite kui ka tõlgete osas. Praegusel ajal, kui raamatuid ja tekste ilmub rohkem kui kunagi varem ja avaldamine on läinud niivõrd lihtsaks, pole vajadus toimetaja töö järele sugugi vähenenud, pigem võiks öelda, et see on kasvanud. Selleks et toimetaja tööd tunnustada ja väärtustada, käis Jan Kaus kirjanike liidu juhatuses välja mõtte, et muude auhindade kõrval võiks olla olemas ka toimetajaauhind. Kui Eesti Teatriliit näiteks tunnustab preemiatega kõiki lavastuse kordaminekuks oma panuse andvaid inimesi, ka rekvisiitoreid ja teenindajaid, siis kirjanduse vallas on küll auhindu autoritele ja tõlkijatele, toimetajale aga senini mitte, kuigi toimetaja roll teksti keelelisel ja sisulisel õnnestumisel on tegelikult väga suur. Mõte läks idanema ja kultuurkapital eraldas ka auhinnaraha.

Miks otsustati auhind nimetada just Edvin ja Lembe Hiedeli järgi?

Edvin ja Lembe Hiedel olid elupõlised keeletoimetajad, kes kandsid nii mitmetes kirjastustes kui ka vabakutselistena töötades ligi viiskümmend aastat hoolt selle eest, et ilmuvad raamatud oleksid heas eesti keeles ja trükivigadeta. Toimetaja töö on iseenesest üpris märkamatu, õigemini märgatakse seda siis, kui töö on jäänud tegemata. Kui teksti on piinarikas ja piinlik lugeda, kui selles on fakti- või õigekirjavigu, siis nurisetakse – ja muidugi õigusega. Sündinud auhind on hea võimalus tõsta esile toimetaja tööd, mis on hästi tehtud. Tähelepanu juhtimise ja tunnustamisega loodame seda ametit väärtustada ning innustada noori toimetajaid, et tuleks ka head järelkasvu.

Kuidas võitja välja selgitatakse?

Edvin ja Lembe Hiedeli nimelist toimetajaauhinda hakatakse välja andma kord aastas ühele inimesele. Kandidaate saavad esitada Eesti Kirjanike Liit, Eesti Keeletoimetajate Liit ja kõik juriidilised isikud, kelle põhikirjas on ette nähtud keele- ja kultuurialane tegevus, edaspidi ka toimetajaauhinna laureaadid. Selleks tuleb saata aadressile ekl@ekl.ee vabas vormis kandidaadi erialase tegevuse tutvustus ja auhinnale kandideerimise põhjendus. Kandidaate saab esitada 1. septembrini.

Hinnatakse nii tõlkekirjandusega kui ka algupäranditega tehtud tööd, eks sageli tegutsegi toimetajad mõlemas vallas. Ei ole oluline, kas toimetaja töötab kirjastuses, trükimeedias või on vabakutseline. Kuna toimetaja töö käib parimal juhul loomingulises koostöös autori või tõlkijaga, siis on muidugi keeruline ära määrata ja hinnata toimetaja panust iga üksiku teose puhul. Seepärast läheb eelkõige arvesse, et töö on olnud pikaajaline ja viljakas ning et seda on tehtud kohusetunde ja loomingulise paindlikkusega. Auhinna saaja otsustab žürii, mille paneb kokku Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Keeletoimetajate Liit. Tänavuse žürii liikmed on Kristiina Ross, Kadri Haljamaa, Katrin Kern ja mina. Auhind kuulutatakse välja Euroopa keeltepäeval, 26. septembril.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming