Maret Käbin, 15. IX 1929 – 16. XII 2014

Maret Käbin sündis Valgamaal Pukas, lõpetas 1947. Tallinna X keskkooli ja 1952. aastal Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, loogika-psühholoogia osakonna. Aastatel 1959–1963 töötas ta korrektorina Loomingu Raamatukogus, seejärel asus ta tööle kirjastusse Eesti Raamat, kus ta oli toimetaja eesti kirjanduse osakonnas ja hiljem tõlkekirjanduse osakonnas. Aastast 1982 oli Maret Käbin vabakutseline tõlkija ja toimetaja, aastast 1983 Eesti Kirjanike Liidu liige.

Maret Käbini esimene tõlge oli Muzar Äuezovi „Abai tee“ (1960). Tema tõlgitud on muu hulgas Veera Panova „Sentimentaalne romaan“ (1961), Aleksandr Grini „Sädelev maailm“ ja „Lainetel tõttaja“ (1972) ning „Kuldkett“ ja „Tee eikuhugi“ (1973), Vsevolod Ivanovi „Niidermaad“ (1975, koos Maiga Varikuga) ja Veniamin Kaverini „Peegli ees“ (1976). Samuti tõlkis Käbin rea Ivan Bunini romaane, nagu „Suure paastu esmaspäev“ (1981), „Arsenjevi elu“ (1991 ja 2007), mille eest ta sai Eesti Kirjanike Liidu 1991. aasta kirjandusauhinna, ja „Hämarad alleed“ (1993). Tõlkealases diskussioonis oli märgilise tähtsusega tema vene keele mõjusid analüüsiv artikkel „Idarindel muutuseta“ (Looming 1979, nr 9 ja 10).

Maret Käbini panust eesti tõlkekultuuri, seda nii täpse ja tundliku tõlkijana kui ka delikaatse ja põhjaliku toimetajana, kelle käe all sai koolitust rida silmapaistvaid tõlkijaid, on võimatu üle hinnata.

Eesti Kirjanike Liit

Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming