Luulet: Eeva Park

Eeva Park

+
 
Ta tuleb, ta tuleb, ta tuleb,
ta tuleb alati,
ta tuleb, kui sa ootad
ja kui sa ei ootagi,
see kevad, ta on juba kohal,
sa ise nüüd hiljaks jääd,
ta tuleb,
ta valgus ei lõpe,
ka siis, kui lõppeb see päev
ja ta tuleb,
ta tuleb, ta tuleb, ta tuleb alati,
ta tuleb, kui sa ootad
ja kui sa enam ei ootagi.

*
 
Me leppisime kokku,
et me peame veel kord tõelist pidu.
Et me ei kohtu jälle ainult juhuslikult õhtu eel,
ei räägi muredest
ja igaühe haiguslugu jääb seekord saladuseks
teiste ees
ja et me lõbutseme
lapsikult ja lõkerdades
ja otse tantsult merre joostes alustame pikka
päeva…
 
Nii leppisime kokku bussipeatuses,
kui avanenud uksest sisenedes
ta nagu vannet andes viipas
mustas kindas käega.

Ülestõusmispühal
 
Seemned
on idanenud,
redised on üles tõusnud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming