Luik, Haug ja Vähk

Londoni raamatumessil ühise õnnestunud etteaste teinud Balti riigid võiks teinegi kord koostööd üritada.

PILLE-RIIN LARM

Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte,
mis koos nad ühistööle viis,
et koormat vedada, ja selleks siis
nad kohe kolmekesi rakendusid ette.¹

10.–12. aprillini peeti Londonis raamatumessi, mille tänavused peakülalised olid Eesti, Läti ja Leedu. Sellest, mis laadi messiga õigupoolest tegu (kirjastajatele suunatud messiga) ja mida sealt oodata (otseselt mitte midagi), on Eesti meedias juba omajagu juttu olnud.² Ilmunud on ka ülevaateid Eesti delegaatide tegevusest jmt, hea näitena tasub esile tõsta Alvar Loogi referaati Eesti peaesineja Mihkel Muti esinemisest³ ja halva näitena „uudise“ selle kohta, et ühe raamatukatkendi luges ette Kate Winsleti õde.⁴

Tahaks kirjutada hoopis Luigest, Vähist ja Haugist. Tegu on tegelastega Ivan Krõlovi valmist, millest moto laenasin. Et ka messivankri ees olid siiski korraga kõik kolm Balti riiki, mitte ainult Eesti, tasub heita pilk selle tandemi tööle. Kas vanker liikus, kuhu liikus ja mida taris?

Läksin messile segaste tunnetega. Olin kava hoolikalt läbi töötanud, eriti huvitas mind Balti programm (Market Focus the Baltics).⁵ Mäletan üllatust, kui nägin, et avasündmuseks on vestlusring Ida-Euroopa unustatud ajalootragöödiatest. Kui üks esinejatest ei oleks olnud Alvydas Šlepikas, kelle eesti keeleski ilmunud romaan „Minu nimi on Marytė“ (tlk Tiina Kattel) on tõepoolest suurepärane teos, mis kindlasti väärib ingliskeelsele publikule tutvustamist, võinuks arvata, et tegu on salmiga laulust „Olla baltlane on halb“. Tõsi, samal ajal oli programmis ka noorte illustratsiooni- ja koomiksikunstnike kohtumine. Fookus paistiski olevat lastel, karmil minevikul, samuti kohaliku kirjastamise eripäradel.

Londoni raamatumessi avatseremoonial istun india päritolu jutuka briti kõrval. Selgub, et tegu on estofiiliga, kes teab mõndagi Eesti dilemmadest Balti ja Põhjamaade identiteedi valimise vahel ning on isegi Eestis jalgrattamatkal käinud. Messile tuli ta oma silmaringi laiendama. Niisiis kultuuriprogrammi sihtgrupi ideaalne esindaja! Üksteise järel peavad kõnet Balti riikide kultuuriministrid. Naaber kommenteerib: „Mulle nii meeldib, et teie valitsustes on nii palju naisi, mitte nagu Suurbritannias! Ja esinejate seas samuti!“ Hm. Ei ole vist õige hetk selgitada, et Eesti minister Indrek Saar on siiski pesuehtne meesterahvas ja kuulub valitsusse, kus naissoost on 15 ministrist neli, ning Eesti peaesinejate hulgas on neid täpselt veerand. Just seda veerandit Saar tsiteeris: „Olla tunnustatud literaat on ikka veel haruldasem kui olla süüdimõistetud kriminaal. Täiuslikus ühiskonnas võiks olla vastupidi.“⁶ Kõne oli üldse vaimukas ja elegantne, päriselt, kuid minu teisel käel istuv naaber magab sellegipoolest sügavalt. Saar jätkab: „Võibolla on kirjanikel ja kurjategijatel midagi ühist? Nad murravad piire. [—] Ma ei taha olla kena, sest eesti kirjandus ei ole kena. See on huvitav.“

Mis on huvitav? Kas tõesti ajalugu, poliitika ja mehed? Tundub, et kuulaja seisukohalt oli see tõesti nii. Kuulasin Baltimaadest pärit autorite päeva raames Mihkel Muti, Nora Ikstena ja Kristina Sabaliauskaitė esinemisi, samuti sain osa Maarja Kangro, Rein Raua ja Andrei Ivanovi ülesastumistest. Muid etteasteid valisin juhuslikumalt, veel väisasin näitusi jm. Kui kõik kirjanikud seda ka ise kõneks ei võtnud, küsis vestlusjuht sageli ikka meie nõukogude mineviku kohta. Korduvalt võrreldi toonast olukorda George Orwelli romaaniga „1984“, samuti tunti huvi Baltimaade vene vähemuse vastu ja eriti põnevaks teeb meid Vladimir Putini ligiolek.

Samal ajal on ka teada, et väliskirjastajatele pakub suurt huvi eesti lastekirjandus. Kohe pärast messi tuligi teade, et Piret Raud avaldab raamatu koostöös Inglise kirjastusega.⁷ Eesti peaesinejate hulka ta aga ei kuulunud ning messi avapäeval astus ta Balti programmis üles kellaajal, mil hall juba tühjenes ja kavas olid perifeersemad teemad, nt Suurbritannia vangidele raamatute annetamise aktsioon. Messi väljaandes London Show Daily leidus ka huvitav artikkel Baltimaade krimikirjanduse kohta.

Kõige arvukama publiku näis kokku toovat ja kõige elavama arutelu tekitavat läti kirjaniku Nora Ikstena romaan „Emapiim“ („Mātes piens“, ingl „Soviet Milk“). Vestlusring „Lapse silmade kaudu“ („Through a Child’s Eyes“), kus sellest räägiti, kujunes lausa nii emotsionaalseks, et üks osaleja puhkes nutma. Vaevalt on asi vaid selles, et romaani üks peategelasi on Nõukogude Läti naistearst, kes paraku ei saa aidata iseennast. Päris kõike nõukogude eksootikaga ei müü, seda enam, et nii selles kui ka mõnes teises vestlusringis tunnistasid just nooremad osalejad, et nad on nõukogude mineviku teemast väsinud. Ikstena romaani menu saladus näib peituvat peateemas, milleks on ema-tütre suhted. Küll oleks selles vestlusringis tahtnud näha ka mõnd eesti kirjanikku või vähemalt kuulda võrdlust Leelo Tungla, Viivi Luige, Kai Aareleiu ja teiste meie autorite teostega!

Sama vestlusringi lõpetuseks küsis Claire Armitstead, kuidas siis on olla kolme Balti riigina peakülaliseks Londoni raamatumessil. Talle anti puhtsüdamlik vastus, et see on meil pärast taasiseseisvumist esimene kord koos välja astuda. Tõepoolest. Siiski oli üllatav, kui sageli toonitati messil seda, et tegu on kolme täiesti erineva riigiga.

Samamoodi erinevatena mõjusid Luige, Haugi ja Vähi etteasted tervikuna. Ühine näituseala oli jagatud nõnda, et üksteisele pöörati suisa selg – või oldi ehk just seljad koos? Koostööd oli tehtud kava koostamisel ning ette olid valmistatud mõned ühised brošüürid, kuid väljapanekud ja kampaaniad olid täiesti isemoodi. Kõige aktiivsem ja mängulisem oli Läti. Tõlkeid vahendavad seal agendid,⁸ läti kirjandusel on aktiivne koduleht ja Facebooki-lehekülg, juba eelmisel aastal alustati kampaaniaga #iamintrovert.⁹ Läti huumorist on tihti­peale raske aru saada, näiteks ei tundu naljakas, kui läti kirjanik tsiteerib mulle iseennast lausega „eestlane on nii kõva mees, et kui ta vastutuult pissib, muudab tuul suunda“ või kui introverdi-kampaania jätkub messihoone tualettruumides, kuid igal juhul tõmbas see tähelepanu. Läti väljapaneku keskmes oli introverdiga suur ekraan, seal sai lahendada testi, milline introvert sa oled, endast introverdijakis pilte, videoid jm teha lasta. Varem veebis postitatud koomiksid anti messi ajaks raamatuna välja.

Leedus tegeleb kirjanduse välismaailmale tutvustamisega Leedu Kultuuri Instituut, kellele see on üks tegevus paljudest. Kui otsida veebist ingliskeelset kirjandusväljaannet Vilnius Review, satutakse tõenäoliselt hoopis reisisaitidele. Väljaanne ise on aga väga hea nii veebis kui ka paberil.¹⁰ Leedu väljapanekust oli paraku lihtne mööda jalutada. Eesti väljapanek jäi sissepääsu suhtes imelikult nurga taha, ent kord sinna jõudnud, tõmbas see kindlasti tähelepanu ja vääris ka avastamist. Must värv töötab! Väga tuleb kiita oskuslikult riiulite vahele paigutatud laudu-toole, kus oli mugav tööd teha ja kohtumisi korraldada, sattusin isegi kirjanduslinnade võrgustiku spontaansele nõupidamisele.

Leedulastele avaldab kuuldavasti sügavat muljet Eesti Kirjanduse Teabekeskuse järjekindel töö ja informatiivne kodulehekülg. Ei vaidle minagi vastu. Eesti kirjanduse teine visiitkaart, ajakiri Estonian Literary Magazine on küll sisukas ja nägus, kuid pisut aeglane.¹¹ Väga oleks vaja, et väljaanne, kust saab lugeda uudiseid eesti kirjanduse kohta, samuti tekstikatkendeid, ilmuks sagedamini kui kaks korda aastas. Rõõm oli peatoimetaja Berit Kaschanilt kuulda, et selles suunas juba tegutsetaksegi: ELM muutub veebis aktiivsemaks, ehk saab seal võimalikuks luua ka arutelusid, jagada lugemismuljeid jm. Väga hea!

Korraga vankri ette rakendatud, vedasid Luik, Haug ja Vähk seda igaüks ise suunas. Kui aga Krõlovi valmis ei liikunud vanker sedasi paigast, siis Londoni raamatumessil läks see edasi hea jupi maad. Seda võiks teinegi kord proovida. Võetagu pealkirja lihtsalt hoiatusena. Ma ei arvanudki, et balti õed võtavad sõbralikult käest kinni, aga rõhutamises, et tegu on väga erinevate riikidega, oli midagi ühtemoodi kurba.

Viimaks tuleb veel kord tunnustada messi tarvis kõige olulisema töö tegijaid – tõlkijaid. Au ja kiitus Adam Cullenile, Matthew Hyde’ile, Christopher Moseleyle, Ilmar Lehtperele, Miriam McIlfatrickule ja teistele! Mis nipiga täpselt, ei õnnestunud kindlaks teha, aga seoses Londoni raamatumessiga on valminud või valmimas koguni 29 eesti kirjandusteose tõlget inglise keelde.¹² Kiita tuleb ka Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse korraldajate initsiatiivi võidutöö inglise keelde tõlkimise tagamisel.

Üks suur eesmärk võikski nüüd olla hoida tõlgete hulk vähemalt samasugusel tasemel. Väga tahaks ka loota, et messist tõuseb kasu Eesti, Läti ja Leedu omavahelistele kirjandussuhetele ning elavneb lõunanaabrite kirjanduse vahendamine eesti keelde. Kui me ise üksteise vastu huvi ei tunne, miks peaks teised seda tegema?

Kui puudub üksmeel seltsimeeste seas,
siis nendel kuidagi ei vea
ja rist ning viletsus on nende ettevõte.

1 Katkend Ivan Krõlovi valmist „Luik, Haug ja Vähk“. Tlk J. Kärner. Rmt: Ivan Krõlov, Valitud valmid. Eesti Raamat, 1969, lk 97.

2 Soovitan kaht Tauno Vahteri lugu ERRis: https://kultuur.err.ee/693640/tauno-vahter-milliseid-tulemusi-on-londoni-raamatumessilt-realistlik-loota, https://kultuur.err.ee/747970/tauno-vahter-kelgukoerad-wc-sse-pogenevad-introverdid-ja-ajalugu

3 https://kultuur.postimees.ee/4471507/mihkel-mutt-ei-saa-vist-olla-kirjanik-olemata-kergelt-skisofreeniline?_ga=2.180957607.1679521286.1524057616-1720823890.1490269481

4 https://menu.err.ee/820299/kate-winsleti-ode-luges-londonis-ilmar-taska-raamatust-katkend

5 http://www.londonbookfair.co.uk/Whats-On/Insights-Seminar-Programme1/2018-Programme/#search=rpp%3D12%26d%3D102505%7C152_427645

6 Maarja Kangro, „Igaüks on võitnud ja peab saama auhinna“. – Sirp 16. III 2018.

7 https://kultuur.err.ee/745598/piret-raud-avaldab-raamatu-koostoos-briti-kirjastusega

8 https://kultuur.err.ee/639713/lati-kirjandusagent-laanes-on-raamat-peamiselt-toode

9 http://latvianliterature.lv/en/news

10 http://vilniusreview.com/

11 https://estinst.ee/en/allprints/magazines/#estonian-literary-magazine

12 http://estlit.ee/lbf2018/new-books-in-english/