Lõhkuda poeesiat

Rolf Liiv

Kaalepi tõlked on liigagi meisterlikud. Jacques Prévert, Rongkäik. Tõlkinud Ain Kaalep. Varrak, 2004. 152 lk.

Elas kord üks laps, kellele meeldis klotsidega mängida. Eriti meeldisid talle klotsid, mille peal olid kirjatähed ? igaühe peal üks. Ükskord, kui guvernant tegi lapsele järjekordset prantsuse keele etteütlust, mis seekord sisaldas ka suurmeeste nimesid, jõudis järg Jacques Prévert?ini. Ja täiesti juhuslikult reastas inimhakatis klotsid nii, et kokku tuli hoopis Pervert. Kogemata, täiesti kogemata. See laps oli kahtlemata väga andekas. See laps oli paljastanud Jacques?i saladuse. Aga ? surnutest  halba ei räägita, nii on mind kasvatatud, ja Jacques Prévert on surnud. Juba sama kaua, muide, kui Elvis. Ja Panso. Elvises ja Jacques?is oli midagi deemonlikku. Mõlemad olid natuke hullud, kuigi loovalt hullud. Ainult üks imepisike erinevus on neil, nimelt see, et Elvise laulude järgi ei õpetata (vähemalt seni) muusikakoolis solfed?ot, Prévert?i luuletuste najal aga sirguvad sajad noored frankofiilid.

 

Ilma sentimendita

 

Jacques Prévert?i (1900 ? 1977)  luulet on palju kasutatud prantsuse keele õpikutes, iseäranis Lauri Leesi omades. Järelikult on neil eriline didaktiline väärtus. Kes kuulis eelmises lauses iroonilist nooti, kuulis valesti. Just Lauri Leesi on teinud väga palju Prévert?i tutvustamiseks. Sentimentaalset Prévert?i me sellest kogust  eriti palju ei leia, näiteks on välja jäetud Joseph Kosma viisistatud kuulsad ?Sügislehed? (?Les feuilles mortes?), mille on surematuks teinud Yves Montand. Tooksin  väikese maitseproovi ka ehtromantilisest Prévert?ist (Lauri Leesi tõlget mälu järgi tsiteerides): ?Oo, kuis ma soovin, et meenuksid sulle / päevad, mis õnnes me veetsime koos /…/ Lauluke see, sarnane meile, / sa armas mul?, ma armas sul?. Kuulake seda Jaak Joala esituses! Vaatlusaluses kogumikus aga mõjuks see tekst ehk kit?inagi. See on inimlik ja soe Prévert, kuid seda soojust ei jätku tal paraku kuigi kauaks. Ikka tuleb mängu surm, sageli vägivaldne surm. Entsüklopeediad rõhutavad Prévert?i puhul õrnust ja huumorit, aga need siiski ei prevaleeri ta loomingus.

Vaatlen siinkohal lähemalt üht kogumiku intrigeerivamat luuletust ?Leierkast ja kõriorel? (lk 28 ? 33), mille tõlge kaugeneb paiguti originaalist. Siinkohal täpsustan, et kritiseerin ainult tõlget ja mitte tõlkijat, kellele kuulub mu austus. Alustagem pealkirjast ? prantsuse keeli ?L?orgue de Barbarie? (?Leierkast?). Kuidas aga põhjendada tõlkes kõrioreli lisamist pealkirja? Luuletuse algul on juttu muusikuist, kes pillimängimise asemel rääkisid. Nurgas aga seisis vaikiv mees, kes deklareeris (sõna-sõnalt tõlkides): ?Mina mängin leierkasti ja mängin ka noavõitlust?. Ain Kaalepi tõlge aga kõlab: ?Mina mängin leierkasti / ja kõriorelit sama hästi!? Nagu muuseas on väitlausest saanud hüüdlause ja juurde on tekitatud võrdlus. Julmuse esemestumine noaks, jõhkruse metalliseerumine on aga tõlkes kaduma läinud. Kahjuks. Tekst jätkub: ?ja siis ta liikus edasi, nuga käes / ja tappis kõik muusikud?. Kaalepi tõlkes aga: ?ja siis ta tõusiski püsti / ja tappis kõik muusikud nobedasti?. Siin on tõlkija nähtavasti püüdnud mingitel kaalutlustel (et lugejat vähem ?okeerida?) algteksti mõtet  mahendada, pehmendada, mitte otse välja öeldes, et jutt käib noast. Nüüd aga olulisim lahknevus: algupärandis öeldakse selge sõnaga: ?ma tahan mängida mõrvarit? ? tõlkes aga: ?tahan mängida kõriorelit?. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu 2. köite 4. lk 673 vihikus määratletakse see väljend nõnda: kõriorelit mängima ? kõrist pigistama, kõrist kinni võtma (tuupitegemise mõttes). Sama väidab ka ÕS 1999. Tooksin veel ühe näite ?mahendamisest?: ?ja seejärel nad tapsid nii palju inimesi kui võimalik? kõlab Kaalepi tõlkes: ?ja siis rahvast nad tapsid vägevasti?. Mõrtsukatöö maksimeerimine, võimalikkuse piirini minek on kaotsi läinud. Muhedapalgeline Ain Kaalep on ehk tahtmatultki silunud algupärandi räigust ja võikust. Tõlkeluuletus on seega humaansem, säästab eestlast jubedamatest detailidest.  On see siis omamoodi psühholoogiline kaitseabinõu? Prévert?i madala kontsentratsiooniga lahus nõrganärvilistele? Leian, et kõrgesteetiliste ja tõlketeoreetiliste kriteeriumide järgi on Kaalepi tõlked meisterlikud ? kuid selles asi ongi, et liiga meisterlikud. 

 

Prévert ? sadist

 

Georges Bataille on leidnud, et Prévert?i poeetika põhijooneks on lõhkuda seda, mida oleme harjunud poeesiaks pidama; tema loomemeetod võimaldab jõuda hetkeni, mil pettekujutlused, mida endile valmistame, paljastuvad (resümeeritud ?Encyclopédie des littératures en langue francaise?i? põhjal). Seega mõjuks Prévert?i teatud luuletuste, iseäranis aga eelmainitud ?Leierkasti? puhul bukvalistlike sugemetega detailitäpne tõlge paremini, andes puhtal kujul edasi Prévert?i verbaalset macho?likkust.

Lausa sadistina ilmutab Prévert end ridades: ?Ma läksin rauaturule / Ja ostsin kette / Raskeid kette / Sulle / mu arm? (lk 11). Küsimus on, keda kavatseti nendega aheldada? Armastatut? Ahelate kinkijat? Kummaski variandis ei puudu psühhopatoloogilisus. Nüüd te saate aru, miks too  laps meie loo alguses klotsid kogemata segi ajas ning et see polnudki ehk nii väga kogemata…

Võime Prévert?i hõlpsasti kujutleda soniga. Aga kindlasti mitte Sonyga.  Need on kaks totaalselt erinevat tsunfti ? sonimehed ja sonymehed. Esimesed on (ehk) kuulnud Prévert?ist, teised ei tea Prantsusmaa pealinnagi. On iseloomulik, et sürrealistid kipuvad meieisapalvet rüvetama. Seda on teinud nii Laaban (Meie ei saa / kes sa oled taevas / pühitsetud saag / usin nimi) kui Prévert (Meie Isa kes sa oled taevas / Jää aga sinna). Kristlasena leian, et need tekstid võinuksid küll kirjutamata jääda.  

Ärgem unustagem, et Prévert oli ka filmimees. Tema luuleski on tunda meisterlikku re?iid, näiteks  aeglustatud müstilised lõpukaadrid luuletuses ?Lillekaupluses?: ?Nii palju oleks teha / sest mees sureb / lilled pudenevad / ja raha / raha muudkui veereb / ja üldse ei taha / veeremast lakata? (lk 57).

Lõpetuseks ütleksin tänusõnad kirjastusele Varrak, kes esindusliku, suuresti 1965. aasta Loomingu Raamatukogu vihikul ?Kuidas portreteerida lindu? põhineva valiku Marek Tamme sisuka järelsõnaga välja on andnud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht