Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiate nominendid

J. R.

Kui eelmisel aastal kaasnes nominentide nimetamisega suurem reklaamikampaania raamatupoodides ning Eesti Päevalehtki pööras esile tõstetud raamatuile rohkem tähelepanu, siis tänavu sumbus see kõik olümpiakärasse ning ükski raamatupood pole märganud auväärse žürii (Viivi Luik, Krista Kumberg, Kersti Unt, Anneli Saro, Karl Martin Sinijärv) valitud 2005. aasta paremaid raamatuid müügi edendamiseks esile tõsta. Võtame need siinkohal siiski ära mainida: esiteks on see kohutavalt tähtis kirjanikele, et nende tööd on hinnatud (paljud väga head raamatud pole paraku kandidaatide hulka mahtunud, aga see lihtsalt on nii, et mingite kriteeriumide järgi tuleb valik teha), teiseks aitab lugejal orienteeruda n-ö soovitusliku nimekirjana, et mida professionaalsed hindajad soovitavad möödunud aastal ilmunust lugeda, et kirjanduses toimuvaga kursis olla.  

 

Luule: Kristiina Ehini “Kaitseala”, Hando Runneli “Sinamu”, Mats Traadi “Orjavits õitseb”, Doris Kareva “Aja kuju”, Jürgen Rooste “Ilusaks inimeseks”.

Tõlked eesti keelde: Anu Saluäär – Vilhelm Mobergi “Sisserändajad” rootsi keelest, Käbi Laretei “Otsekui tõlkes” rootsi keelest, Hans Christian Anderseni “Peer Õnneseen” taani keelest; Krista Kaer – John Banville’i “Puutumatu” inglise keelest; Kristiina Ross – Denis Diderot’ “Fatalist Jacques” prantsuse keelest; Kirsti Oidekivi ja Aare Pilv – Kauksi Ülle “Emaemamaa: valik luuletusi 1987 – 2003” võru keelest; Maiga Varik – Viktor Pelevini “Arvud” vene keelest.

Proosa: Andrus Kiviräha “Jutud”; Mihkel Muti “Kõrtsikammija: literatuur vanadele troppidele”; Jüri Ehlvesti “Palverännak”; Indrek Hargla “French ja Koulu”; Olavi Ruitlase “Kroonu”

Tõlked muUsse keelde: hollandi keelde “Woorden in de wind van de Oostzee: estnische poezie uit de twintigste eeuw”, koostanud Cornelius Hasselblatt ja Marianne Vogel; inglise keelde “Estonian Folktales. The Heavenly Wedding”, koostajad Piret Päär ja Anne Türnpu, tõlkijad Heili Einasto, Lembi Loigu, Veronika Kivisilla, Risto Järv; soome keelde Jaan Kaplinski “Kirje isälle”, tõlkinud Anja Salokannel; rootsi keelde “Raa Ord” (Kareva, Künnapi, Sinijärve luulet), tõlkinud Kalli Klement; udmurdi keelde K. J. Petersoni “Selle maa keel”, B. Alveri “Tähetund. Luuletused”, E. Enno “Rändaja õhtulaul”, tõlkinud Nadežda Ptšelovodova (Peterson koos Arvo Valtoniga).

Lastekirjandus: Piret Raua “Sanna ja salakütid”, Kertu Soansi “Teistmoodi sirel”, Aino Perviku “Dixi ja Xixi”, Jaanus Vaiksoo “Lumemöll”, Ilmar Trulli “Iseloomuga loom”.

Draama: Merle Karusoo “Misjonärid”, Mart Kivastiku “Savonarola tuleriit”, Andrus Kiviräha “Adolf Rühka lühike elu”, Jaan Tätte “Meeletu”, Urmas Vadi “Elvis oli kapis!” ja “Kohtume trompetis!”

Vabaauhind: Kivisildniku “Tali valla ametlik ajalugu”; Käbi Laretei “Otsekui tõlkes”, Jaan Kaplinski “Sõnad sõnatusse”; Jan Rahmani, Pulga Jaani, Olavi Ruitlase, Aapo Ilvese, Contra “Viie pääle”.

Esseistika: Madis Kõivu “Luhta–minek”;  Jüri Talveti “Tõrjumatu äär”; Vaino Vahingu “Vaimuhaiguse müüt”; Mihhail Lotmani “Pistriku talvekarje: esseid Joseph Brodsky poeetikast”.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming