Kölni ülikooli professori külaskäik

Harri Jõgisalu

Väljaspoolt Nõukogude Liidu piire, ehk teisiti öeldes väliskülaliste omal algatusel kutsumine ja vastuvõtt polnud Eesti Kirjanike Liidul ette nähtud. Külalised saabusid Moskva, see tähendab NSV Liidu Kirjanike Liidu lähetusel ja Eestis viibimise aja kulusid katva garantiikirjaga. Meie ülesanne oli korraldada külalise majutamine hotelli, vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu juhatuses, kohtumine kirjanike ja teiste kultuuritegelastega. Võimalikud olid sõidud ettevõtete, kultuurimälestiste või looduslikult huvipakkuvate paikadega tutvumiseks. Mõnel korral teatati nimeliselt, kellega Eesti kirjanikest soovitakse kohata. Olin kolmandat aastat kirjanike liidu välissuhete konsultandi ametis, kui Moskvast teatati Kölni ülikooli professori tulekust Eestisse – soovib kohtuda kirjanik Valmar Adamsiga. Vastuvõtuks ettevalmistamise aega, kohalviibimise plaani koostamiseks, EKP kultuuriosakonnas kinnitamiseks ja riiklikule julgeolekule äraviimiseks, nagu nõutud, ei antudki. Jõudsin Viru hotellis professorile toa broneerida ja helistada Valmar Adamsile külalise tulekust. Õnneks sain temaga ühenduse ja selgus, et talle oli külastamise soovist kirja teel teatatud. Meile oli teade tema tulekust uudis sellepoolest, et seni olid väliskülalisteks olnud vaid Soome ja Ida-Euroopa maade kirjanikud, seekord tuli Lääne-Saksamaalt esimene vastu võtta.

Adamsit tundsin niipalju, et olin teda kuulnud liidu vanima liikmena avamas kaht Eesti Kirjanike Liidu kongressi. Konsultandina olin viibinud kord Ida-Saksa kirjaniku saatjana tema juures ja seega isiklikult tuttav. Tollest korrast jäi meelde Adamsi raamatuist kuhjatud kodu ja tema kordumatult isikupärane kuju, vähe märgatava aktsendiga kõne, kõrvas kuuldeaparaat, toimekus ja külalislahkus. Minu arvates elas ta siis üksinda. Saatis mu külalisega vestluse ajaks kööki kohvi keetma ja vastuvõtu kohvilauda katma.

Telefonil vastas Adams, et tema sõidab isiklikult külalisele vastu ja on järgmisel päeval hiljemalt kell üksteist hotell Viru ees ning hoolitseb ka tagasisõidu eest. Kedagi külalist saatma pole vaja, teatada talle vaid professori Tartusse sõiduks valmisolekust. Adams oli XIX sajandi viimase aasta mees, seega kõrges eas ja, arvestades tema elulugu, kujutasin Kölni professorit, oletatava kauge tutvuse järgi, samuti aastates inimesena.

Alati oli nii, et konsultandina olin Moskva rongilt saabujal Balti jaamas või Ülemistel lennukilt mahatulnuil vastas ja sõitnud hotelli. Majutuse järel, alustades kirjanike liidust, täitnud võimalust mööda ette planeeritud külalise vastuvõtu programmi.

Seekord saabus külaline Moskvast lennukiga ilma, et oleks meile saabumise aega teatatud või tema kedagi vastu oodanud. Võttis lennujaamas takso, palus sõita kirjanike liitu ja oligi Harju 1 kohal. Mind kutsuti juhatuse tuppa ja Vladimir Beekman tutvustas professorile. Kölni professor ei vastanud sugugi minu kujutlusele – nagu olin teda mõttes Adamsiga kõrvutanud: oli parimais aastais, elegantne, avala olekuga jutukas daam. Minu ülesandeks oli ta Viru hotelli saatmine. Teel oli juttu tema tutvusest Adamsiga peamiselt vene ja maailma kirjanduse käsitlemisel. Esimeste Tallinna muljete järgi ütles ta Raekoja platsi ja Viru tänava kuidagi tuttava olevat, nagu oleks siin juba varemalt olnud. Polnud ka arvanud, et saab saksa keelega hakkama, oli kartnud vene keelega hätta jääda.

Hotellituba, sealne olme rahuldas külalist täiesti. Leppisime kokku hommikuse kohtumise ja Tartusse ärasõidu aja, Adamsi lubamise järgi. Märkisin üles telefoni ja toa numbri. Kõik parimas korras, enne hüvastijättu, vahetasime nimekaardid. Temal:
 
Univ. Prof. Dr. A. D. v. den Brincken
50667 Köln (Innenstadt)

Sain teada professori tiitlid, päritolu ja nime. (Hiljem eesnimed – Anna ja Dorothea).

Hommikul helistasin ega uskunud oma kõrvu: telefonist kostis valuline palve appi tulla. Professor teatas, et temaga on juhtunud õnnetus. Kiirustasin hotelli. Selgus, et õhtu eel oli külaline läinud linnaga tutvuma. Loetud kuulutuse kutsel soovinud minna kontserdile. Estonia kontserdisaali esisel libedal liivatamata trepil aga kukkus ja nii õnnetult, et murdis käsivarre luu. Esmaabi oli viibinud, raskusi olnud enda mõistetavaks tegemisel. Ei saadud aru tema vene keelest, abi polnud ka saksa, inglise ega prantsuse keelest. Lõpuks haiglasse viidud, tehtud valuvaigistav süst ja käsi lahasesse pandud. Kui kuuldud, kust ta pärit, oli pikalt küsitletud ja imeks pandud, et umbkeelne inimene ilma saatjata ringi liigub. Oli siiski hotelli toodud ja tuppa aidatud. Süsti mõju kadus ja käsi valutas ning öö möödus peaaegu silmatäit magamata. Raskusi oli lahastatud käega riietumisel, mantlikäis jäi tühjalt rippu.

Tuli otsustada, mis edasi saab. Tartust oli juba kindlasti teele asutud ja külaline soovis kõigest hoolimata Adamsi pool ära käia. Aitasin proua professoril riietuda, einestasime ja varemgi, kui lubatud, jõudis Valmar Adams kohale. Pikk ja sirge, talvemantlis õige kogukas, peas kõrvaklappidega villane sonimüts. Panin siis ka ise tähele, et ilm oli sant – külm, tuuline ja tuiskas.

Adams rahustas: tee on lahti ja sohver hea sõitja, Tartus otsib külalise valutavale käele abi. Nii saatsin nad teele sooviga, et järgmisel päeval on tagasi ja professor jõuab kolmandal päeval Moskva lennukile.

Teatasin õnnetusest kohe ka Vladimir Beekmanile. Ta ei olnud minuga rahul, et von Brinckenil sõita lasksin või et saatjana kaasa ei läinud. Kehtiva korra vastu eksisin veel sellega, et võõraste Tartusse ööbima jätmine oli keelatud. Kirjanike liidu külalistega olin Viljandisse ööbima sõitnud.

Õnneks läks Brinckeni Tartus käik korda. Kuivõrd korda, on iseasi, aga ta ütles, et on Eestis viibimisega, hoolimata õnnetusest, rahul ja Adamsiga kohtumise üle õnnelik.

Pidasin sellega loo lõpetatuks nagu iga teise väliskülalise vastuvõtu, ka mitmesuguste ettetulevate probleemidega. Lootsin, et Brincken peagi õnnetuse ja sõidu Eestisse unustab, kuid eksisin.

Ei möödunud nädalatki, kui Brinckenilt oli minu nimele tänukiri temale osutatud abi eest. Sama arvatavasti oli ka Adamsile. Minule küll kurtis, et Kölnis võeti Tartus tehtud lahas lahti ja käsivars seati õigesti paigale, valudest pole veel lahti saanud, kuid on juba igapäevase töö juures. Loengutest Kölni ülikoolis ja tema üliõpilastest saime põgusalt Tallinnas vestelda, oma tööst kõneles ta vaimustatult.

Aastavahetusel saatis Brincken pakikese kingitusega mulle ja samasuguse Adamsile. Lisatud oli trükitud aastaaruanne ülevaatega tema ülikoolis peetud loengutest ja üliõpilaste juhendamisest, samuti ühiskondlikust tööst. Käsitsi kirjutatult minule pöördumine, tänu ja palve Adamsile pakike edasi toimetada.

Omapoolses vastuses lubasin soovi täita ja kirjutasin lühidalt ka Eesti Kirjanike Liidust ja meie suhtlemisest välismaadega, eesmärgiga võimalikult tutvustada Eestit, eesti kultuuri ja kirjandust väljaspool Nõukogude Liitu. Avaldasin talle tänu Eesti vastu tuntud huvi eest.

Kirjavahetus prof. dr. A. D. Brinckeniga on kestnud 1987. aastast tänaseni. Iga aasta lõpul on saabunud tema aastaaruanne. Möödunud on palju aastaid ja ta on kirjutanud muudatustest oma töös, aga ka isiklikus ja perekonna ning suguvõsa elus. Ülikoolis on ta loengutega lõpetanud, viimaste aastateni juhendanud doktorante. Euroopa geopoliitiline olukord on katastroofiliselt (Putini arvates) muutunud seoses Nõukogude Liidu laialiminekuga. Eesti ja teised Baltimaad okupatsioonist ning Ida-Euroopa riigid pealesunnitud sovetlikust ideoloogiast vabanenud. Professor Brincken on olnud aktiivselt tegev abi osutamisel Rumeenia ühiskondlikele organisatsioonidele riigi vaesusest ülesaamisel.

Vastuseks olen kirjutanud arengust iseseisvas Eestis, Eesti Kirjanike Liidust ja oma ilmunud raamatutest.

Pärast Valmar Adamsi surma 1993. aastal on Brincken igal aastal Valmari lesele, Helju Adamsile saatnud jõulutervituse pakikesega, mille kirjanike liidust on Helle Aava ja Hando Runnel temale edasi toimetanud.

Professor Brinckeni 1987. aasta külmal ja jäisel jaanuaril alanud külaskäik Eesti Kirjanike Liitu ja Tartusse kestab edasi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming