Kirjandusmaailm

Lauri Eesmaa

Leipzigi raamatumessi Euroopa rahvaste üksteisemõistmise auhinna pälvis sel aastal horvaadi kirjanik ning ajakirjanik Slavenka Drakulić. Nagu märgib Saksa Raamatukaubandus oma vastavasisulises pressiteates, määrati auhind Drakulićile just eeskätt raamatu ?Kedagi polnud selle juures ? sõjakuriteod Balkanil kohtu ees? eest. Raamat toob esiplaanile kaks põhiteemat: banaalsus ja kurjus Euroopa XX sajandi suurte motiividena ning terrori ja terroriseerimise psühholoogia tänapäeva maailma keskse probleemina. Kirjanik käis mitme kuu jooksul kohtuistungeil nii Horvaatias kui rahvusvahelise sõjakuritegude tribunali juures Haagis ning antud raamat kujutab endast nähtu ning kogetu üleskirjutust. See on nii jada portreid kui ka nende elulugude kriitiline analüüs, püüe leida vastus küsimusele, kuidas inimesest saab sõjas see, kes ta seal on. Samas leiab analüüsimist ka hulk kohtuasju, oluline koht on Horvaatia, Bosnia ning Serbia ühiskondlike suhete lahkamisel.

 

Ungari päritolu inglise luuletaja George Szirtes pälvis selleaastase T. S. Elioti luuleauhinna, mis antakse parimale Suurbritannias ja Iirimaal aasta jooksul ilmunud luulekogu autorile ja millega kaasneb t?ekk 10 000 naelale. Tema tööd kirjeldas ?ürii kui ?briljantselt virtuoosset kogu sügavalt läbitunnetatud luuletustest, mille sisuks nihestuse poolt tekitatud isiklikud tagasipõrked?.  ?ürii esimees Douglas Dunn ütles, et ?ürii on sügavalt liigutatud Szirtesi poolt esile toodud formaalse surve erilisest määrast tema mälu ning unustamise võimatust käsitlevates luuletustes.

Sel aastal pälvib Hans Christian Anderseni preemia Günter Grass, auhind antakse laureaadile üle 2. aprillil Odenses muinasjutuvestja 200. sünniaastapäeval. Grass rõõmustab väga selle auhinna üle, sest tunneb suurt sidet Anderseni jutustamisstiiliga. Grass pälvib preemia muude teenete hulgas ka 2004. aastal ilmavalgust näinud raamatu ?Der Schatten ? Hans Christian Andersens Märchen ? gesehen von Günter Grass? (?Vari ? H. C. Anderseni muinasjutud ? Günter Grassi silmade läbi?) eest, kuhu taanlased olid palunud kirjanikul teha paar illustratsiooni, kuid Grass sattus tööst sellisesse hoogu, et tegi kogu raamatu illustratsioonid. Auhinna üleandmise tseremoonia on kogu Anderseni aasta üks kulminatsioone. Seoses Anderseni aastaga toimub igal pool maailmas väga palju kultuuriüritusi, rida toredaid sündmusi leiab Taani Kultuuri Instituudi egiidi all aset ka Eestis.

 

Kui Taanis on 2005. aasta kuulutatud Anderseni aastaks, siis hispaaniakeelsetes maades tähistatakse ?Don Quijote? esmatrüki 400. aastapäeva. Programm polegi suunatud väga palju väljapoole hispaaniakeelset maailma, seda enam üritusi toimub aga Hispaanias, kuid ka Ladina-Ameerikas. Aasta jooksul on lugematul hulgal kontserte, näitusi, etendusi, konverentse, plaanis on avaldada suur hulk ?Don Quijote? teemal või sellega seotud publikatsioone. Ja põhiline on see, et kultuuriprogramm pole mõeldud ainult suurematesse keskustesse, vaid ulatub ka väiksematesse küladesse, kus kultuuritegevus on üsna unine. Kogu tegevust ja programmi ei koordineerita ainult ühest keskusest Castilla-La Manchas, äärmiselt oluline osa on mängida ka kohalikul initsiatiivil, mis ?Don Quijotega? seoses on äärmiselt suur. Samas püütakse anda ?Don Quijote? kaudu ülevaadet teistest selle ning hilisema ajastu kultuurinähtustest ning äratada nende vastu huvi. Informatsiooni saab ?Don Quijote? aasta kodulehelt www.donquijotedelamancha2005.com.

 

Ottó Tolnai pälvis raamatuga ?A Költő disznózsírból. Egy rádióinterjú regénye? (?Luuletaja searasvast. Raadiointervjuu romaan?) fondi Ungari Euroopas poolt välja antava Ungari kirjanduspreemia eelmise aasta kõige parema kirjandusteose eest. Tolnai elab Serbia territooriumil Vojvodinas Palićis, ta on avaldanud peaaegu 30 ilukirjanduslikku teost, ta on kirjandusajakirja Ex Symposium peatoimetaja ning aktiivne kohaliku ungari vähemuse kultuuri edendaja. Olulist rolli mängib kirjanik ka 1970. aastate alguse neoavangardses ungari kirjanduses. Auhinnatud teos kujutab endast ühe raadios kõlanud vestlusseeria toimetatud versiooni, kus kirjaniku küsitlejaks ning vestluspartneriks on tuntud ungari kirjanik Lajos Parti Nagy, keda on muuseas pärjatud eelmisel aastal Ungari kirjanduspreemiaga luulekogu ?Grafitnesz? eest. Vestlus ise, mis pidi olema kirjaniku kogu elutööd käsitlev intervjuu, toimus 1998. aastal, mil Jugoslaavia sõda oli parasjagu haripunktis. Nii leiab raamatust palju viiteid ka sõjale, ühiskonnale ning kultuurielu kokkuvarisemisele selles regioonis 1990. aastatel. Raamat on äärmiselt sügav ning aus, samas on kogu raamatu atmosfäär hoopis teistsugune, kui võiks oodata ühelt vähemusrahvuse esindajalt.

 

10. veebruaril suri oma kodus Roxburys Connecticutis Ameerika dramaturg, kirjanik ning esseist Arthur Miller. Ta sündis 17. X 1915. aastal New Yorgis poola-juudi väljarändajate perekonnas. Harlemi linnaosas elavat perekonda tabas rängalt majanduslik depressioon, mille tagajärjel pidi Miller enne kirjanduse õppimist töötama vabrikuis ning autojuhina. Lapsepõlves läbielatu on mõjutanud suuresti Milleri loomingut ning kujundanud tema kriitilist vaadet Ameerika unelma suhtes. Esimesed näidendid kirjutas ta 1930ndate lõpus, läbimurre tuli näidenditega ?All my Sons? (?Kõik mu pojad?, 1947) ja eriti ?Death of a Salesman?, mille eest Miller pälvis 1949. aastal Pulitzeri preemia (näidendi tõi Broadwayl esmakordselt lavale Elia Kazan). Seda on ka korduvalt mängitud Eesti laval pealkirja all ?Proovireisija surm?. 1953. aastal valmis näidend ?The Crucible? (?Salemi nõiad?, mida ka praegu näeb laval Vanemuise teatris), mille eest dramaturg pälvis Tony auhinna. Olulisemaid töid: ?The View from the Brigde? (?Vaade sillalt?, 1955; Eestis esietendus Draamateatris 1996. aastal), autobiograafiline ?After the Fall? (1964), ?The Last Yankee? (1990). Jüri Lumiste lavastas 1986. aastal Vanemuises Milleri ?Hinna? (?The Price?, 1968), lisaks on veel Vanemuises lavastatud 1997. aastal ?Sööst kuristikku? (?The Ride Down Mount Morgan?, 1991) ja 1998. aastal ?Mälestus kahest esmaspäevast? (?A memory of Two Mondays?, 1955). Milleri keel on teravalt sotsiaalkriitiline, korduvad langusmotiivid, nihestuse temaatika ning kahtlemine kapitalistlikus ühiskonnas, mille tõttu Miller langes 1950. aastatel kommunistlike ideede levitamises süüdistatuna võimude tugeva surve alla.

 

29. jaanuaril suri Iisraeli kirjanik, ajakirjanik ning humorist Ephraim Kishon. Ta sündis 1924. aastal Budapestis, elas üle natside surmalaagrid Poolas ning rändas 1949. aastal välja Iisraeli, kus töötas ajalehe Ma?ariv juures. Oluliseks teemaks ongi tema loomingus Iisraeli väljarändaja elu ning kohanemise kujutamine, kuid seda väga iseloomulikus humoristlikus vormis. Kishon kirjutas enamalt jaolt heebrea keeles, temalt on ilmunud ligi 50 raamatut satiiri, miniatuure, näitemänge, esseid, romaane, loomingut on ilmunud 37 keeles ligi 40 miljonit eksemplari. Eriti oluline on olnud tema edu saksa keeleareaalis. Tähtsamate raamatutena tuleks mainida romaani ?Ein Kemunim? (1955), ?Ha-Ketuba? (?Abieluleping, 1961), ?Kishon X 25? (1973). Eesti keeles ei ole paraku ilmunud ühtegi tema raamatut.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming