Keeled kergemalt

Doris Kareva

Äsja ilmunud raamat „I meetod – keeled” on väga selge ja klaar, hästi süstematiseeritud keeleõpik. Kuidas tekkis selle väljatöötamise mõte ja kuidas kulges protsess? Ott Ojamets: Idee keelemeetodi loomiseks tekkis loomulikust vajadusest ise paremini ja efektiivsemalt keeli õppida. Olen alati tundnud, et keeled on midagi väga kasulikku, ning seepärast läksin neid (täpsemalt romaani keeli) ka ülikooli õppima. Siis hakkas üha enam tunduma, et meetodid, mille toel keeli õpitakse, on iganenud ja ebaefektiivsed, sest õppimine läks üsna visalt ja tulemused ei tulnud sugugi nii kiirelt, nagu ma lootnud olin. Seepärast hakkasin otsima võimalusi efektiivsemaks õppimiseks. Käesolev keelevihik võtabki kokku minu enda õpetamiskogemuse (olen viiendat aastat prantsuse keele õpetaja ja lisaks õpetanud mitmetes keeltekoolides) ja õppimiskogemuse, kuna olen oma meetodit aastate jooksul pidevalt täiustanud, vastavalt sellele, kuidas keelte õppimine sujunud on. Nüüdseks olen leidnud väga töökindla meetodi, mida keelevihiku näol ka teistega jagan – et rõhutada efektiivse õppimise olulisust. Keeleõppe väärarusaamade kummutamine on üks raamatu vabastavamaid sõnumeid. Mismoodi see praktikas aset leidis? Kogu selle aja jooksul, mil keelemeetodit välja töötasin, hakkas üha enam kinnistuma veendumus, et see, kuidas ümberringi keeli õpitakse, ei ole võib-olla sugugi mõistlik. Tõsi ta on, et meetodite mõtestamisega tegeletakse vähe, kuigi tegelikult on igasuguse tegevuse efektiivistamine ülimalt oluline. Seepärast tõin keelevihikus välja ka need väärarusaamad: kinnitasin lugejale, et keelte õppimine on lihtne, kui seda õigesti teha, et keelte õppimiseks ei pea ostma kokku kümneid keeleõpikuid, et vanemad inimesed saavad sama edukalt keeli õppida kui noored jne. Seda kõike selleks, et kasvatada lugeja teadlikkust ja usku iseendasse. Põhimõtteliselt saab iga keeleõppija talle vajalikud keeled õppida ära minu keelevihiku ja interneti abiga. Ja sellest piisab.

Kas tegu on ennekõike individuaalmeetodiga või sobib see ka grupitööks?

Üha enam on mulle jäänud mulje, et grupiõpe on tihti väga ebaefektiivne ja ajakulukas. Eelkõige on see materjal individuaalseks õppimiseks, sest annab kõik võtmed selleks, et individuaalselt ja järjepidevalt õppides keeltega toime tulla. Kuid samuti on keelevihik kasulik neile, kes on õppinud või õpivad kuskil keeltekoolis või koolis mõnda võõrkeelt, kuna see sisaldab väga palju häid nippe – need olen ise viimase viie aasta jooksul avastanud –, mis aitavad igal võõrkeeleõppijal paremini edasi liikuda. Selles mõttes on too keelevihik kindlasti kasulik ka näiteks igale gümnaasiumiõpilasele, kes võõrkeeli omandab. Põhjusteks just seesama, et keelevihik kasvatab teadlikkust efektiivsest õppimisest, annab nippe ja nõuandeid, sisaldab palju väga häid linke ja viiteid teistele materjalidele jne. Soovitan kõigile südamest. Mina tundsin gümnaasiumis ja ülikooli alguses küll, et ei oska kuidagi keelte õppimisega suhestuda. Selline vihik oleks minu teadlikkust väga palju tõstnud.

Kuivõrd on selline keeleõppemeetod seotud teiste maailmas levinud meetoditega? Kellelt olete ise kõige rohkem õppinud?

Maailmas liigub ringi väga palju keelemeetodeid, mille vahel on valikut teha tihti võimatu. Seepärast püüdsin oma keelevihiku hoida võimalikult kompaktse – seda on kõigest 72 lk – ja panna sinna ainult kõige olulisema. Olen lugenud sõna otseses mõttes kümneid ja sadu mahukaid raamatuid, kus juttu efektiivsest õppimisest, aga kogu seda materjali ei ole mõistlik kõigil ise läbi töötama hakata, see on lihtsalt nii otsatu. Minu uurimiskorpus on olnud niisama otsatu, alustades Michel Thomas’ meetodist kuni Paul Aristeni välja. Hästi tähtis on siin rõhutada, et tihti loetakse terve hulk meetodeid läbi, aga siis ei osata neid kuidagi korralikult ellu rakendada. Minu meetodi eeliseks on asjaolu, et see on tekkinud elulisest vajadusest ise keeled kiiresti ära õppida ja mitte pelgalt soovist ilus teoreetiline meetod koostada. Kuna minu meetod põhineb suuresti praktikal, võin kinnitada, et see ka tõeliselt töötab.

Kas on plaanis seda meetodit tulevikus ka edasi arendada ja kui, siis millises suunas?

Minu meetodi vastu on huvi tundnud juba mitmed haridusinstitutsioonid ja see on väga hea. Minu ja Uku Talmari, kes on keelevihiku üks koostajatest, suuremaks eesmärgiks ongi hariduse tõhustamine. Miks mitte alustada siin keeleõppest? Seepärast julgustangi kõiki õpetajaid, kellele minu meetod huvi pakub või silma jääb, meie keelemeetodist inspiratsiooni ammutama ja selle ideid üha enam õppetöösse integreerima.

Lähituleviku plaanidest veel niipalju, et peatselt ilmub keelevihik ka inglise keeles ja plaanis on ka prantsuskeelne tõlge. Nendest kuuleb peatselt.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming