Kas digitaalne kunstiraamat on ikka hea mõte?

REET VARBLANE

Veel paar aastakümmet tagasi oli Kunst ainus kirjastus, kus kunstiraamatuid välja anti. Ka ainuke perioodiline kunsti­väljaanne, almanahh Kunst ilmus just selle kirjastuse alt. Nüüd annavad kunstiraamatuid välja kas kunstiinstitutsioonid või kunstnikud ise, kui ainult kultuurkapitalilt toetust saab. Eesti kunstimuuseumil ja kunstiakadeemial on aga lausa oma kirjastus. Kümme aastat tagasi alustas kunstiraamatute välja­andmist ka väikekirjastus Lugemik. Just praegu osalevad Lugemiku esindajad oma uute raamatutega juba viiendat korda New Yorgi kunstiraamatumessil.

E-raamatud koguvad järjest suuremat populaarsust. Kas olete mõelnud ka e-raamatute väljaandmise peale? Milliseid teie kirjastuse raamatuid võiks e-raamatuna välja anda? Kas on mõttekas anda kõiki teie raamatuid välja nii paberkandjal kui ka e-raamatuna? Või minna üle ainult e-raamatu variandi peale?

Neeme Lopp, EKA kirjastus

Mis puudutab küsimust paberraamat vs. e-raamat väljaandmist, siis on minu seisukoht praeguses olukorras üsna ühene: paberraamat on kohustuslik, e-raamat valikuline.

Üksnes e-raamatu variant pole mõistlik juba seetõttu, et me ei tea, mis e-raamatu tehnoloogiast edasi saab. See on natuke sama nagu anda mingid andmed välja üksnes disketil või muusika kassetil. Me ei soovi olukorda, kus välja­antud teos osutub mingil hetkel kasutamatuks või kättesaamatuks. Paberraamat on selle kõrval äärmiselt paindlik formaat, see ei nõua elektrienergiat, (potentsiaalselt purunevaid) lisaabivahendeid ning seda pole aja jooksul vaja ümber vormindada.

Teine asi puudutab seda, kui raamat sisaldab olulist visuaalset materjali (nt kunstiteoste reproduktsioone). Ka sel juhul on paberkandjal üsna mitmeid eeliseid. See kõik ei tähenda, nagu poleks e-raamatuid üldse mõtet välja anda. Eriti just tekstipõhiste raamatute puhul on e-raamatu variant ainult tervitatav (eriti ilmne on see ajakirjade puhul) ja oleme neid ka välja andnud. Seni pole see valik ennast veel siiski õigustanud – meie raamatute puhul on seni eelistatud paberraamatut. Kuid valikut peaks siiski pakkuma. Aga ma ei arva ka, et raamat peab olema selline fetišiobjekt nagu mõni muusikaalbum, et mida rohkem formaate, seda uhkem. Raamatu puhul hindan ma esmalt funktsionaalsust.

Väikekirjastustel on tihti raske pakkuda mõlemat formaati, kuna e-raamatu tegemine on lisakulu ja kui sellel on ainult paar tellijat ning paberraamat tuleb niikuinii, siis pole asjal suurt perspektiivi. Suuremate tiraažide ja läbimüügi korral muutub lisakulu osakaal märkamatuks ja siis pole mingit probleemi mõlemat formaati pakkuda.

Renita Raudsepp, Eesti kunstimuuseum

Praegu ei ole Eesti kunstimuuseum kirjastanud veel ühtegi e-raamatut ja seda kahel põhjusel. Siiani pole nende järele veel olnud otsest vajadust ja nõudlust. Muuseumi väljaannetes on oluline koht just kvaliteetsetel kunstiteoste reproduktsioonidel, mida e-raamatu formaadis ei saa hästi teostada.

Kui aga e-raamatute järele tekib nõudlus või tundub otstarbekas dubleerida mõningad neist e-formaadis, ei ole see välistatud. Näiteks tekstipõhised raamatud, nagu on artiklite kogumikud, muuseumitoimetised jne. Aga anda kõiki Eesti kunstimuuseumi kirjastatud raamatuid välja nii paberil kui e-raamatuna või ainult e-raamatu formaadis, ei ole kindlasti otstarbekas. Igal juhul peab e-raamatu plusse ja miinuseid ning sobivust muuseumile ja muuseumi raamatute lugejaskonnale veel analüüsima, et teha kaalutletud otsus ühe või teise raamatutüübi kasuks.

Piia Õunpuu, Tartu kunstimuuseum

Üldiselt on asi selles, et paljud meie trükised on paksud pildirohked raamatud, mille puhul on füüsiline raamat kohasem ja efektiivsem kui e-raamat. Suured pildimahud ei kohandu hästi e-lugeritega. Oluline on eristada, kas jutt on e-raamatu formaadist, mida e-lugerist lugeda või PDF-vormingust veebis. Mõned trükised oleme ka netis kättesaadavaks teinud, aga just PDF-ina või virtuaalselt lehitsetavana, mitte lugerisse laaditavana. Veebis on näiteks väljapaneku „Minu Poola“ kataloog, sest seda näitust selgitav tekst oli vaja laiemalt kättesaadavaks teha. samuti kaalusime tulevase näituse „Muuseumi koreograafia“ avaldamist meie kodulehel, et tantsuteaduslikud tekstid oleksid ka netis kättesaadavad, aga esialgu loobusime sellest mõttest. Pärast näitust võiks küll kaaluda selle ülesriputamist, just asjast huvitatud erialaspetsialistidele mõeldes.

Edaspidi tuleks küll kaaluda, kas hakata kunstiteaduslikke trükiseid ka e-raamatutena avaldama. Miks mitte võtta järgmise-ülejärgmise aasta trükiste avaldamise plaani selline skeem, et paks piltidega raamat on füüsiliselt kättesaadav, kuid e-raamatuna saaks soetada odavamalt tekstiversiooni. Me pole veel uurinud ei e-raamatute avaldamise tehnilisi tingimusi ega ka võimalusi nende levitamiseks.

Üks probleem, mis kunstitrükiste kirjastamisega kaasneb, on ka autoriõigustega kaitstud kunstiteoste reproduktsioonide levitamine. Siinjuures on suur erinevus, kas teost saab vaadata vaid füüsiliselt raamatus või on see kättesaadav ka netis, mis jällegi omakorda piirab trükiste avaldamist PDF-ina.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming