In memoriam: Ottniell Jürissaar

Ottniell Jürissaar
27. III 1924 – 7. IX 2014

7. septembril lahkus mitmekülgne ja ere loomeinimene, luuletaja, kirjanik, helilooja ja dirigent, endine metsavend, soomepoiss ja poliitvang Ottniell Jürissaar.

Jürissaar sündis 1924. aastal Tartus. Lõpetanud 1943. aastal Treffneri gümnaasiumi, kus ilmusid ajakirjas Miilang ka esimesed luuletused, ja muusikakooli, alustas ta lauluõpinguid Tallinna Konservatooriumis. Need katkestas ähvardav sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Jürissaar pages kaaslastega Soome, kus astuti vabatahtlikult sõjaväkke, eestlaste jalaväerügementi JR-200, ning lõpetas augustis 1944 ohvitseride kooli. Soome sõjaväes loodi ka eestlastest koor ja orkester. Siis tuli JR-200 Eestit vabastama, kuid Eesti lipp sai lehvida vaid kaks päeva.

Jürissaarest sai metsavend. Just neil aastail kujunes tast luuletaja. 1946. aastal õnnestus Nõukogude organitel petteamnestiaga hulk metsa­vendi paost välja meelitada. Jürissaarest sai Sooniste koolis muusikaõpetaja ja peagi direktor, järgmisest sügisest Taebla kooli direktor. Sealt tuli taas pageda, kui NKVD üritas teda värvata. Jätkus varjumiselu ühes talus, tulemiks oli kaks paksu kladetäit luulet. Jürissaar arreteeriti 1948. aastal. Vanglas lõi õitsele tema heliloojatalent. Karistust saadeti ta kandma Mordvasse, kus kasutas võimalust õppida kaasvangidest heliloojatelt ning lõi hulga muusikateoseid. 1954. aastal ta vabanes ja saadeti asumisele Krasnojarski kraisse, kus temast sai kultuuripalee dirigent. Kokku kirjutas Jürissaar vangipõlves ja asumisel umbes 300 laulu ja instrumentaalpala.

1960. ja 1961. aastal töötas Jürissaar muusikaõpetajana Tartus. 1963. aastal lõpetas Tartu Muusikakoolis ja 1967. aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumis dirigeerimisklassi. Alates 1961. aastast tegutses muusikaõpetajana ja dirigendina Kohtla-Järvel, Toila-Orul, Sakus, Arukülas ja Tallinnas. Asutas mitu koori, rajas Saku laulupäevade traditsiooni, organiseeris ja juhatas Tallinna pedagoogilise kooli muusikaosakonda ning õpetas samas dirigeerimist. 1963. aastast hakkas ajakirjanduses ilmuma tema luuletusi.

Tõeliselt vallandusid Jürissaare organiseerimis- ja loomevõimed alles Eesti Vabariigi taastamise järel. Tema teosed said väljundi raamatutena, helikandjatel ja sadadel kontsertidel nii Eestis kui ka välismaal. Ilmusid laulude-, luule- ja mälestusteraamatud: „Laule trellide ja okastraadi tagant” (1989) jpt, viimane sonetikogu „Eestimaine ingel” alles tänavu kevadel autori 90. sünnipäevaks. 1992. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liitu.

Ottniell Jürissaar pidas ennast õnnelikuks inimeseks. Osakem vääriliselt hinnata tema pärandit Eesti kultuuri kontekstis.

 Eesti Memento Liit,

Eesti Kirjanike Liit,
sugulased, sõbrad ja aatekaaslased

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming