In memoriam: Jaan Isotamm

Jaan Isotamm 19. X 1939 – 2. VI 2014

Mina Johnny B
minevikus myyriga poksija
ja pea lõhkuja vastu tohutut myyri

nyyd sellesama myyri varjus istuja
ja selja sygaja vastu myyri

tulevikus myyri harjal troonija
tähtis vastik ja paks

Nõnda kõlab üks luuletaja Johnny B. Isotamme poeetiline enesemääratlus, kirjutatud kunagi tema luuletamise kõrgajal 1960. ja 1970. aastate vahetusel. Mõnes teises enesekõnetuses tolsamal ajal saadab ta end kui värisevakäelist sininina küll pensionile, kuid tõsiasi on, et veel hiljaaegu Johnnyga kohtunuil jäävad ikka kõrvu kaikuma tema ütlused kui noore sõnni möiratused.   
19. oktoobril 1939 Tartus sündinud Jaan Isotamm ei mahu kuidagi juba olemasolevatesse raamidesse. Mässumeelne ja trotslik vastumõtleja oli ta ikka, kuid rahvuslike aadete kandmise pärast seitse aastat vangistust Mordvas ei vorminud temast tüüpilist dissidenti, kuigi ta hiljem kuulus Eesti Endiste Poliitvangide Liitu ja Eesti Õpilasvabadusvõitlejate Liitu. Osavõtt käsikirjaliste almanahhide koostamisest ja Johnny B. Isotamme nime all luuledebüüt neljamehekogus „Närvitrükk” (1971) ning sellele järgnenud „Tekstiraamat” (1972) tõi ta kirjanike hulka, kus individuaalne talent ja isikupära on mitte üksnes soositud, vaid suisa vältimatu. Jaan Isotammest sai varakult legend juba eluajal, millele ilmselt aitas kaasa KGB mahitatud aktiivsest kirjanduselust kõrvalejätmine. Äraelamiseks hädavajaliku leivateenimisega mitmesugustes ametites, kõige pikemat aega öövahina, kaasnes pidev eneseharimine, mis tõstis Jaan Isotamme rahvuslikult meelestatud haritlaste hulgas erudeeritud autoriteedi staatusesse. Nii on loomulik, et kui uue iseseisvusaja eelõhtul taastati Tartus ajakiri Akadeemia, sai temast pikaks ajaks toimetuse liige, kelle teened on eriti hinnatavad ajalookirjanduse faktilise täpsuse suhtes. Jaan Isotamme huvidest ja kiindumustest kõnelevad muu hulgas sellised tema tõlgitud autorid nagu Nikolai Berdjajev, Nikolai Danilevski, Boriss Meissner, Max Weber, Heikki Ylikangas; ta on koostanud raamatu Erik Udamist „Mees, keda ei murtud” (2001) ning toimetanud Jaan Roosi „Läbi punase öö” kõik köited. Eesti biograafika ja memuaristika suurepärase tundjana oli ta raamatusarja „Eesti mälu” üks peamisi nõustajaid. Kuni viimase ajani tegeles Jaan Isotamm entusiastlikult eestlaste isikuloolise andmebaasi loomise ja täiendamisega.
Eesti Kirjanike Liidu liikmeks sai Jaan Isotamm alles 1992. aastal. 1990. aastatel Eesti Kirjanduse Seltsi taastamise eest seisnuna valiti ta hiljem selle auliikmeks. Johnny B. Isotamme luule paremikku koondab kogu „Mina Johnny B” (1999) ning tema hääl jääb igavesti meiega kostma 2012. aastal sarjas „Kirjanike hääled” ilmunud luule­plaadil „Puhka rahus, Johnny B!”.
Jaan Isotamm oli suur rahvuslane, kuid mitte end paista laskev tribüünil, vaid pigem rohujuuretasandil, seal, kust kõik kasvav toitub. Ta oli hingelt romantik, ent sedagi mitte deklaratiivsel moel, vaid mees, kes ajuti unustas kõik maise maailma mured ja iga poliitilise korra ajal seisis kompromissitult igasuguse silmakirjalikkuse vastu. See oli otsustav hoiak ka sõprade ja seltskonna valikul – kelle osaks said soe pilk ja sõna, kelle saatuseks jäi kindel eitus.
Hüvasti, kallis sõber Johnny B!

Ajakiri Akadeemia
Eesti Kirjanduse Selts
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Kirjanike Liit
Karl Ristikivi Selts

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming