Ene Hölderlin KATKE KOMMUNISTLIKUST KIHUTUSPOEEMIST PLANKVÄRSSIDES

 

Palun kirjutage kõik alla, kel süda sees

*

 

kui ma mõtlen venetsueela vaeste peale

siis meenuvad mulle nende savionnid

või olid need kivist

või prahist

või kurat teab millest

maracaibo järve ääres

seal kus maracaibo pole enam

laht nafta ja maailma pikim sild

ka pilvelõhkujatega miljonilinn mitte

mille kuberner oli harry männili äi

minge ja vaadake tema monumenti

otsekui barclay de tolly isamaasõjas napoleoni vastu

araabia täkul keset naftat

põlvini põlvili

ja teisel pool riigile kuuluvat naftat

raudtee kitsaste rööbastega

ja

vaesus vaesus vaesus

mis te arvate

mis neil vaestel oma onnides

on

arvake arvake arvake

muidugi madrats

sest ega savil prahil kividel või kurat teab millel

ikkagi ei maga maga maga

muidugi televiisor

sest ega seebikata

ikka ei ela ela ela

aga mis asi on kolmas asi

arvake arvake arvake

sest rohkem neil ei ole

ainult kolm kolm kolm

kuna lapsed ei ole asjad

ei ole ju

või mida teie arvate

kolmas on konditsioneer

või klimaator või propeller või puhur või

kurat teab mis kuradi tiivik

sest ikka loodusega

ei ela ela ela

loodust tuleb ümber teha

loodust tuleb jahutada

siis ikka elab elab elab

või mida teie arvate

 

/—/

 

 

 

 

*

vaesust leidub

supilinnas tartuski

kus ma elan

meloni ja oa nurgal

aadress

grisette ätt hotmail komm

number null nurga peal

korter kaks kasti sees

meloni 29/oa 55

kirjutage mulle palun

kuna olen üksi

ja tahan suhelda

kui mu ema suri

viisin ta riided

kaugele kaugele

keemilisse puhastusse

eedeni aeda

paradiisi emajõe ääres

eesti pikima silla kõrval

kutsutud sõpruseks

sillaks kahe kalda vahel

karlova ja annelinna

sõprussillal kus poeet varblane

minu kolleeg

sai pättidelt peksa

nemad ei armasta luulet

viisin

vanainimese riided

niisugused imelikud

saate aru

kleidid ja kampsunid

naftaliin ja tolmumantel

ja palju kingi

aga terved

täiesti terved

siledate kontsadega

kui mu ema ülemnõukogus

teate küll

seal puhveti kõrval

toompeal tallinnas

ordeni sai

niisuguse väikese

millest leht ei kirjuta

ja mille annab esimees

tallinnas ja mitte riigimees moskvas

seesama lokkisjuukseline

ilus mees nõnda et võtab võbisema

kes nüüd oli president

ema ei tahtnud üldse sinna minna

aga natšalnikud käskisid

võta vastu oma orden

muidu saame meie

vastu päid ja jalgu

me viime su volgaga

sada kaheksakümmend kuus

kilomeetrit ikkagi ja tagasi kah

võta vastu võta vastu

kui sind austatakse

ema võttis

aga ei pannud kunagi rinda

kuna teeb augu sisse

tahan öelda

et riided olid terved

ja pärast paradiisi

ka nagu uued

ja mina panin oma

armsa memme

kellega me kõigest rääkisime

ka minu poistest ja minu meestest

minu abordistki

mida ema ei lubanud teha

aga ma ikkagi tegin

kuna ma olen paha tüdruk

kuna poetessil ei ole raha

lapse jaoks

saate aru

panin ema riided

kilekottidesse

ja ma tõstsin pungis kilekotid

prügikasti peale

niisugune lai roheline konteiner

oa tänavas

ja teine niisugune kitsas ja kõrgem

meloni tänavas

päris ilus aga haiseb

kui luuk lahti teha

viis kilekotti

nagu lumememmede pallid

sama palju nagu suhkrut naftas

ja teate mis juhtus

rumal asi

täielik arusaamatus

tuli bomž või asotsiaal või heidik või hüljatu

niisugune habemega

ilmselt pensionär

kes jõe ääres papli puiesteel

ikka kala püüab

ise halvasti riides

ma jälgisin seda kõike aknast

sest ema riiete

saatus

ei jätnud mind külmaks

tuli ja sortis neid

oa tänava kilekotte

tuhnis kõik läbi

ja mittemiski talle ei sobinud

ta oli ju mehepoeg

harkjalg püksikandja

isand

otsis tolmumantli taskutest midagi

ta oli vaene

ja teate mis ta tegi

arvake ära

kangutas lahti raske luugi

ja viskas minu ema

riided

ükshaaval prügikonteinerisse

tolmumantel kampsun undruk

pidulik kleit millega ema ordeni sai

suvekingad ja talvesaapad

mis pole küll riided

aga ema omad ikkagi

ma karjusin ma ahastasin ma ulusin

oma korteris

grisette ätt hotmail komm

ei tohi ei tohi ei tohi

tuleb mõelda teistele

tuleb mõelda eelkõige teistele

ma olen sotsialist

ma asutan oma kommunistliku partei

millel ülemnõukogu ja riigimehega

mingit pistmist ei ole

moskva poliitbüroo ja brežneviga samuti mitte

marxi ja engelsiga küll

aga kõige rohkem jeesuse ja campanellaga

mis siis

kui järgmine hüljatu

on naine

kellel läheb vaja tolmumantlit

kui sajab vihma talle krae vahele

mis siis kui tal on külm

ja ta tahab kampsunit

ja sina võtad ainult kilekotid

ainult need mida tahad

nagu need halvad

seal pilvelõhkujate vahel

ja toompeal

ma lidusin uksest välja

põõsaste vahelt läbi

ta oli juba läinud

üle tühermaa emajõe poole

ma koukisin

või on õige öelda

kookisin

sõnast kook

see suhkruga nimelt

kõik need ema riided

prügikastist välja

päris tükk aega kulus

meil on prügikonteinerid

mitme maja peale

enne kui kätte sain

kummardasin ja upitasin ennast

poole kehaga konteineri sisse

võibolla tagant midagi paistis

altpoolt nimelt

mõelgu rahvas mis mõtleb

need kes mööda astuvad

pozor bläkk ja häbi

aga mina olen kirjanik

mõned teavad mind

varblane näiteks

kaplinski ja runnel kaa

vaata mida tema teeb

see kes luuletusi kirjutab

näitab rahvale perset

täpsemini oma odavaid trussareid

aga need on mul puhtad

nagu südametunnistus

niisugused nad on

mõtlevad endast ei tea mida

ära sina katu hakka kunagi luuletama

elad põlguses ja sured vaesuses

sina katu ole korralik

hakka riigimeheks

hakka varastama

mitte nagu need

kellel raha ei ole

mida ta siis tegi

see õnnetu

luuletuste kirjutaja

tähendab mina

viisin mõned rõivatükid

need mis kaugest nurgast

kätte sain

need mis prügikastis

olid mustaks läinud

uuesti kaugele kaugele

allavoolu paradiisi

puhastuma

mõtlesin oma emale

kuigi mingit labast

paralleeli ma endale ei luba

kuna ma ei tea

mis tuleb pärast surma

budist mäll teab

tolmumantli krae oli määrdunud

undruku serv oli praagatunud

kokku viis asja

käisid kaks korda

eedeni aia kemopuhastuses

ja siis riputasin ma

ema riided ükshaaval meloni tänava

prügikasti servale

ilusti riidepuul

nagu kord ja kohus

mitte ükski mees ei puutunud

kontrollisid vaid taskuid

ehk on pensionilisa

raha mida mul ei ole

siis tuli naine

seesama kortsulise näoga

kes viina joob

keda onu elleniks kutsutakse

musta peaga ja meiki ei tee

parandab katuseid

tõrvab ja tambib haamriga

ja valju häälega räägib

meil supilinna katustel

et toompea tuleks põlema panna

siis on õigus majas

ta elab meie tänaval

seal kuskil tagapool

piiri tänava kandis

ta võttis ema tolmumantli ja suvekingad

koos riidepuuga

ja järgmine päev

kampsuni

mille ma juba hommikul

sinna servale rippu panin

ja neljapäeval ma juba

ootasin teda

kella poole üheksa paiku hommikul

mil ta käib

prügikasti lähedal

ja andsin talle kõik

kogu kupatuse

ja ta oli õnnelik

täpselt samuti nagu mina

ja mu ema

ema ema ema

kes kaheksaselt teenima läks

kohe räägin kui teid huvitab

ema sündis piusa kaldal

võru- ja setumaa piiril

kapera külas

ta oli vallaslaps

tema vanaema

see on minu vanavanaema

ei lubanud tema emal

see on minu vanaemal

abielluda

minu vanaisaga

kuna nemad on rikkad

ja meie oleme vaesed

mis sa sinna rikaste sekka tikud

ütles minu

 

/—/

 

(jääb pooleli)

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming