Eesti ja soome kirjarahvas hoiab häid suhteid

PILLE-RIIN LARM

Eesti kirjandus naudib praegu Soomes rambivalgust. Sel nädalal peetakse seal Eesti kirjanduse nädalat ja esitletakse ajakirja Helmi uut numbrit. 11. veebruaril tunnustas Soome krimikirjanduse selts Indrek Harglat. 10. veebruaril aga leidis Helsingis aset kolmas Soome-Eesti kirjandusvõrgustiku päev. Eestist sõitis kohale ligemale 20 literaati. Toimunust räägib kirjanik ja tõlkija Kätlin Kaldmaa.

Millest täpsemalt kohtumisel räägiti ja missuguste järeldusteni jõuti? Kas sündis ka eesti-soome kirjanduslikku koostööd tõhustavaid kokkuleppeid?

Kätlin Kaldmaa: Seekordsel kohtumisel räägiti eelkõige raamatumessist kui kirjanduse rahvusvahelise esitlemise paigast ja kirjandusekspordist. Soome Kirjanduse Teabekeskuse (FILI) esindajad jagasid oma kogemusi mullusest Frankfurdi messil peakülalisena osalemise aastast ja 2011. aastast, mil kõik Põhjamaad olid Salon du Livre’i peakülalised. Jan Kaus rääkis Eesti kogemusest Helsingi raamatumessil ja Kaidi Urmet Tallinna raamatumessist.

Päeva teine pool pühendati kirjandusekspordile. Noor kirjandusuurija Matias Ojanperä tutvustas Soome kirjanike hulgas läbi viidud kirjandusekspordialast uurimistööd ning Jan Kaus esitas samal teemal oma vaatenurga. Järgnenud vestlusringis vaagiti teemat veel mitme nurga alt. Leena Majander-Reenpää, Bonnier Booksi kirjastaja, jagas oma pikaajalise kirjastuskarjääri jooksul kogutud teadmisi, rõhutades ikka ja jälle kirjastaja vastutust. Hanna Kjellberg sama kirjastuse välisõiguste osakonnast rääkis agendi rollist kirjaniku elus ja rahvusvahelisel õiguste turul ning andis kuulajatele ka omajagu praktilisi nõuandeid. Kerti Tergem Eesti Kirjanduse Teabekeskusest rääkis teabekeskuse rollist Eesti kirjandusmaastikul ning Tauno Vahter kirjastusest Tänapäev arutles samal teemal Eesti kirjastajana.

Konkreetseid kokkuleppeid ei sõlmitud, selliste kohtumiste eesmärk on eelkõige luua suhteid ja ühendada sama ala inimesi. Võrgustikukohtumistel on väga olulisel kohal vaba suhtlemise võimalus seminaripauside ajal, mil kuulajad saavad isekeskis kirjandusasju arutada. Seekordse kohtumise puhul teeb erilist rõõmu, et Soomest oli kirjandusala tegijaid kohale tulnud rohkem kui Eestist, mis andis meie inimestele võimaluse palju uusi suhteid luua. Tagajärjed ei anna end kindlasti kaua oodata.

Mis veel on praegu Soome kirjanduselus aktuaalne?

Möödunud aastal oli üks aktuaalsemaid teemasid kindlasti autoriõiguste seadus, mille väljatöötamist väga hoolega jälgiti ja mille üle kõvasti arutleti. Soomes kaasati autoreid esindavad ühingud seadusloomesse varasemas staadiumis kui meil. Kirjanike õnneks oli komisjonis väljaõppinud jurist Jarkko Tontti, kes seisis seal just nimelt autorite huvide eest.

Teine suur teema on muidugi eilsel kohtumisel teemaks olnud kirjanduseksport. Suuresti tänu raamatumesside peakülalise staatusele tõlgitakse Soome kirjandust teistesse keeltesse enam kui kunagi varem, mis omakorda tähendab, et Soome kultuur on maailmas nähtavamal kohal ja muidugi ei saa salata, et see parandab oluliselt nii mõnegi kirjaniku majanduslikku olukorda. Loodetavasti see trend jätkub.