Britid sõitsid põllule

JUHAN ARU

kahekordne punane buss

keeras peateelt põllule

brittide punane buss

kihutas trotsima vihma ja tuult

üksinda

kivisele savisele põllule

mutta ideaalid

Euroopa üle kraavi, hetkega

ununes soov

minna üheskoos, läbi kerkinud udu

vedada väiksemaid

 

sest bussijuht oli natuke pabinas

ja teistel oli kõvem hääl

ja neil olid kõvemad valed

ja raadios mängis nende lugu

ja memmed kõik kuulasid

ja taadid kõik noogutasid

kuni oih –

buss keeraski peateelt põllule

 

Šoti metsad ei kaitse seal tuule eest

Šoti metsad on raiutud, müüdud

šotlased on kurvad, petetud

Šoti viski tahab Euroopasse

Londoni raha tahab Euroopasse

Põhja-Iiri tahab Euroopasse

pool bussitäit on paanikas

nad ei taha olla üksinda

 

kuigi Euroopa on tossike, laisk ja unine

ei viitsi enam mõtelda

aina edasi – kuhu?

juhid on ülbed, GPS katki

kontroll on kadumas

käed roolil kui krampis – e d a s i

aga paljud ei usu, enam ei usu

et keegi neist rooli taga hoolib

 

ja üle busside tõuseb loba ja trots

hääled pasundavad – põllule!

ees olevat kuristik, teepervel kollid

teised on ahned, teised on laisad

hirmuga aetakse põllule

 

kahekordne punane buss

brittide punane buss

veeres põllule

 

kõik vaatavad järele

kes kardab, kes vibutab rusikat

mina kurvastan

ma ei usu, et isegi britid

olgugi uhked oma tuulise saare peal

tahavad tegelikult olla üksinda