Bologna lasteraamatumess, lastekirjanduse maailmavitriin

GERDA MÄRTENS

Bologna messi illustraatorite näituse peapreemia pälvis Maisie Shearring Ühendkuningriigist.

Bologna messi illustraatorite näituse peapreemia pälvis Maisie Shearring Ühendkuningriigist.

Internet

30. märtsist 2. aprillini peeti 52. korda Bologna lasteraamatumessi (Bologna Children’s Book Fair), mis on iga-aastane tippsündmus lastekirjanduse maailmaareenil. Ei ole juhus, et sündmus leiab aset maailma kuulsaimas ülikoolilinnas: mess sai viiekümnendate lõpus alguse just nimelt seal toimunud teedrajavatest lastekirjanduse konverentsidest. Raamatumessis nähakse tihti kunstnike ja kirjanike üritust, kuid samavõrd oluline kui nende teoste tutvustamine on seal ka autoriõiguste ost, müük ja vahetamine. Põneva temaatilise lisana tutvustatakse näituste ja seminaride kaudu iga kord ühe riigi lastekirjandust. Seekord toodi aukülalisena rambivalgusesse Horvaatia. Eesti autorite teosed on messil esindatud traditsiooniliselt Eesti Kirjastuste Liidu väljapanekus ning igal aastal võib suurürituse saginas kohata aina väärikamat seltskonda meie oma lastekirjanikke, illustraatoreid, kirjastajaid jt.

Oma ala suurim rahvusvaheline mess võõrustab alati märtsikuu lõpus kuues hiigelpaviljonis umbes 1200 asutust. Renditud boksid ei ole vaid suurematel ja väiksematel kirjastajatel, vaid ka näiteks illustratsioonikoolidel, trükikodadel, kunstnike ja raamatukogude liitudel, ajakirjadel ja meediateenuste pakkujatel. Geograafilisel põhimõttel paigutatud paviljonide vahel uudistades, suheldes ja infomaterjale kogudes on lihtne lasta end ürituse hoovustel kaasa viia, leida uusi kontakte ning värskendada vanu. Messi külastajaid oli seekord rekordiliselt palju, 15% võrra rohkem, kui eelmisel aastal: koos nädalavahetuse kogupereüritusega väisas seda kokku 57 000 inimest 98 riigist ning vaid professionaalidele mõeldud osa üle 35 000 inimese.

Publik, sh lapsed, messi põhisaalidesse ei pääse, kuid juba teist aastat on neile avatud lisapaviljon „Rahvusvaheline raamatupood“ (International Book­store), kus toimub palju raamatuesitlusi ja töötube kõige väiksematele. Esmaspäeval alanud messile eelnes ka „Noorte lugejate nädalavahetus“ (Weekend of young readers). Lisaks on suurüritus sidunud endaga kogu ülikoolilinna kultuurielu, mida ilmestavad messinädalal arvukad näitused, teatrietendused, seminarid ja töötoad Bologna väikestes ja suurtes muuseumisaalides, raamatukogudes ning kultuuriasutustes. Selle aasta olulisemate sündmuste hulgas olid kindlasti sellised näitused nagu külalismaad Horvaatiat esindanud Svjetlan Junakovići „Imede kabinet“ („Cabinet of Wonders“), Mara Cerri „Panter voodi all“ („La pantera sotto il letto“, Itaalia) Emanuelle Houdart’i „Varju­paigad“ („Rifugi/Abris“, Prantsusmaa), Steven Guarnaccia „Isamaa“ („Fatherland“, USA) ning rahvusvaheline raamatute konkurssnäitus „Raamatud ja seemned“ („Books & Seeds“).

Raamat toote ja meediumina ulatub paljudesse valdkondadesse, mis mõjutavad omakorda selle arengut. Igal aastal korraldatakse Bologna messil lugematu arv seminare ja diskussioone lasteraamatu kunstilise, ühiskondliku, pedagoogilise ja kommertsiaalse faktori suhete teemal. Nendesse süüvimine on kasulik hoomamaks probleeme, tendentse ja nende allhoovusi lastekirjanduses ning -illustratsioonis. Raamat, eriti illustreeritud lasteraamat läbib oma ideest ja kunstilisest teostusest kuni trükitiraažini pika tee, kuid just see kaleidoskoopiline huvide kompott on kunstivormi viljelejale põnev väljakutse. Hea lõppresultaat on ju raamat kui osadeks lahutamatu tervik.

Põneva seminarina viimase aja tulisemail teemal jäi seekord meelde „Jutustades rääkimatut“ („Raccontare l’indicibile“), kus itaalia lastekirjanduse teoreetikud ja kirjanikud arutasid, kas ja kuidas saab raamatute vahendusel rääkida lastele valusatest või ebameeldivatest teemadest, mis ometi on elu loomulik osa. Vestluse algatas ning seda juhtis Itaalia heebrea lasteajakirja DafDaf ajakirjanik Ada Treves. Kujunes kindel seisukoht, et lastele tuleb pakkuda kirjandust, mis käsitleb poeetiliste metafooride abil ka elu valukohti. Sama on kuulda olnud ka teistelt valdkonna spetsialistidelt, kes on uurinud lugude ja lugemise mõju varases eas. Tõsiseid teemasid käsitlevatel raamatutel on teraapiline mõju, laps õpib kunstiliste kujundite abil raskete tunnetega toime tulema. Taani dramaturg ja pildiraamatuautor Oscar K. on öelnud, et lastele võib rääkida kõigest, aga tõsised teemad võivad ette võtta vaid suured kirjanikud.

Algajatele ja professionaalsetele illustraatoritele on aga Bologna mess oluline mitmes mõttes. Ühest küljest on see tohutu kogus informatsiooni, võimalus oma silmaringi laiendada eri maade visuaalkultuuri, raamatuillustratsiooni ja kujunduse alal ning näha palju maailmatasemel näitusi. Teisest küljest on see suurepärane võimalus kuulata ettekandeid ning osaleda diskussioonides, alates sisulistest ja filosoofilistest teemadest nagu pildinarratiivi problemaatika kuni väga praktiliste küsimusteni, nagu seda on oma töö adekvaatne esitlemine publikule, hea raamatuprojekti algatamine ning selle kirjastamiseni jõudmine. Need teemad on Itaalia lasteraamatuareenil pidevalt vägagi õhus. Internetiski levivad professionaalsel tasemel blogid ja veebilehed, kus neid teemasid kriitiliselt vaadeldakse, jagatakse nõuandeid algajatele ning seistakse autorite õiguste eest. Nende seas võib näiteks mainida Itaalias ning naabermaadelgi legendaarset blogi „Le figure dei libri“, mille autor on kirjanik, illustraator ja õppejõud Anna Castagnoli.1

Kogu messi tähtsaim kunstisündmus on Bologna illustraatorite näitus (Bologna Illustrators Exhibition), maailma üks olulisemaid ning konkurentsitihedamaid illustraatorite võistlusi, mis annab ülevaate värsketest suundadest lasteraamatuillustratsioonis kogu maailmas. Seekordse valiku olid teinud viis valdkonna absoluutset eksperti: kirjastaja Paola Parazzoli (Itaalia), teoreetik Ulla Rhedin (Rootsi), illustraator Benjamin Chaud (Prantsusmaa), kirjastaja Charles Kim (USA) ja kunstnik Svjetlan Junaković (Horvaatia). Sel aastal osales võistlusel ligi 3000 kunstnikku 62 riigist 15 000 teosega ning näitusele jõudis 76 kunstnikku 22 riigist. Žürii pani ühest küljest rõhku pildiraamatu abil lugude jutustamise oskusele ja traditsioonile ning teisest küljest kunstniku vabadusele selles meediumis. Paljud noored kunstnikud jäljendavad kahjuks moodsaid suundi või kunstiajaloo suurkujusid, ilma et keskenduksid sisule, loole. Valiku põhikriteerium oli rangelt praktiline: kujuteldavate raamatute pildiseeriates hinnati peale tehnilise lahenduse stseenide järjestust, rütmi ja tähendusvälju. Näituse külastaja leiab väljavalitud teoste seast iga kord midagi uut ja põnevat, paljuski ka tänu sellele, et töid laekub kõikvõimalikest kultuuridest, sh suures osas Aasiast.

Illustraatorite näituse peapreemia (SM Foundation International Award for Illustration) pälvis Maisie Shearring Ühendkuningriigist. Tema auhinna osaks on leping Hispaania kirjastusega SM Foundation. Valminud raamatu piltidest avatakse järgmisel messil ka näitus. Olgu öeldud, et konkursil võivad osaleda kõik soovijad ja informatsiooni selle kohta leiab messi kodulehelt.2 Eesti kunstnikest on näitusele valitud 2007. aastal Piret Raud ning 2009. aastal Jüri Mildeberg., 1994. aastal Reti Saks.

Ülimainekas auhind Bologna Ragazzi Award antakse aga aasta jooksul ilmunud parimale graafilise lahendusega lasteraamatule. Fiction’i kategoorias pälvis seekord võidu Ameerika kirjaniku Lizi Boydi „Taskulamp“ („Flashlight“), kus pole kasutatud teksti, vaid idee on edasi antud leidliku visuaali abil: pimedusse lõikav valgusvihk viib vaataja avastusretkele, ent mitte hirmu tekitavasse, vaid salapäraselt põnevasse öösse. Auhind tähistas tänavu oma 50. aastapäeva.

Rahvusvahelise ehk ilma sõnadeta raamatute konkursi (Silent Book Contest) finalistide sekka oli jõudnud ka ühe eesti noore autori Anna Kislitsõna projekt „Koos“ („Together“), mis koos teiste väljavalitutega oli eksponeeritud konkursile pühendatud näitusel ühes messipaviljonis. Noorte lugejate nädalavahetusel esitleti aga Piret Raua raamatu „Emma roosad asjad“ itaaliakeelset välja­annet. Messil tutvustati ka mu enda illustreeritud äsja Itaalias trükist ilmunud pildiraamatut „Maailma loomine“ („La creazione“) Dino Buzzati tekstile.

Ameerika kirjaniku Lizi Boydi „Taskulamp“ („Flashlight“), kus pole kasutatud teksti, vaid idee on edasi antud leidliku visuaali abil.

Ameerika kirjaniku Lizi Boydi „Taskulamp“ („Flashlight“), kus pole kasutatud teksti, vaid idee on edasi antud leidliku visuaali abil.

Internet

Bologna mess pakub mõtteainet väga paljudest vaatenurkadest. Raamatu­autoreid inspireerib see oma väljendusvahendeid rikastama ning sisuliselt aina enam süvitsi minema, kasvatades seejuures ka kriitikameelt. Ühtlasi paneb selline üritus, kus paljuski annab tooni siiski korraldajamaa Itaalia, mõtlema, kuidas saaks Lõuna-Euroopa rikkalikust pildiraamatukultuurist inspireeritult tuua midagi samalaadset ka Eesti publikuni. On ju meie kultuuriruumis isegi mudilastele mõeldud raamatud väga tekstipõhised ja illustratsioonid ei mängi enamasti jutustaja rolli. Lõuna-Euroopas on see pigem vastupidi ja tundub, et see on üks põhjustest, miks inimeste visuaalne lugemisoskus ning huvi kunsti vastu on seal hoopis suurem. Näib, et seda õpitakse maast madalast koos raamatutega, nii nagu ka sotsiaalset närvi ja teadlikkust oma rollist ühiskonna osana. Itaalias antakse välja palju lasteraamatuid, mis räägivad mingi kõigile tuttava kujundi abil kas väga sügavatest inimlikest tunnetest seoses keskkonnaga, käsitlevad mõnd sotsiaalset probleemi või annavad tõuke seista oma ja teiste inimeste õiguste eest. See kõik teenib inimlikkuse arendamise eesmärki, kuid mitte pedagoogiliste, vaid poeetiliste vahendite abil. Kultuur, kuhu kuulub eesti lastekirjandus, on teistsuguse ajalooga ning seetõttu on ka meie lasteraamatud täiesti teisel aluspõhjal. Kuid minu arvamus on, et oleks tore ja kasulik, kui sellist kirjandust, ka visuaalset, imbuks Eestisse rohkem. On ju ka meie ühiskond muutumas kultuuriliselt aina mitmekesisemaks ja avatumaks ning lapsed kaasatakse aina varem täiskasvanute ellu. Usun, et need teemad ja jutustamise vormid võiksid neid kõnetada. Selles suunas saaks temaatiliste üritustega kindlasti midagi ära teha ka siin. Tuleb tunnustada Eesti Lastekirjanduse Keskuse senist tegevust, ka pööratakse lastekirjandusele tähelepanu Tallinna raamatumessil jm. Messi raames võiks aga teha koostööd linna mõne galerii või projektiruumiga, et väärtustada illustraatorite tööd ja eksponeerida ka kunstipublikule kõrgetasemelist, omamaist ja rahvusvahelist raamatukunsti. Lastekirjanduse teemal võiks korraldada autorite ja illustraatorite ühisseminare. Sellised algatused võivad elavdada erialainimeste diskussiooni ja kes teab, ehk pälvib Tallinna raamatumess nagu Bologna oma laiema rahvusvahelise tähelepanu.

1 www.lefiguredeilibri.com

2 www.bookfair.bolognafiere.it

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar