Arnold Ravel 6. VIII 1925 – 28. VII 2009

Eesti Kirjanike Liit, Eesti Raamat, Loomingu Raamatukogu

6. augustil oleks Arnold Ravel saanud 84aastaseks. Aga ülalpool otsustati teisiti ja 8. augustil jõuab teeneka tõlkija jatoimetaja maine põrm abikaasa kõrvale Metsakalmistu mändide alla.

Ajakirjas Uudiseid Nõukogude Liidust (Nyheter från Sovjetunionen) avaldati 1985. aastal pikk artikkel Arnold Raveli teenetest Skandinaavia kirjanduse vahendamisel eesti keelde. Sellest selgub, kuidas Tihemetsas õppinud metsamees ja Tartus õppinud eesti filoloog jõudis Skandinaavia kirjanduse juurde. Noore toimetajana riiklikus kirjastuses oli 1954. aastal tema ülesandeks redigeerida Martin Andersen Nexø „Vallutaja Pelle” tõlget. Töö eeldas võrdlemist taani originaaliga ning Henrik Sepamaa nõuandel ja abil otsustas Arnold Ravel iseseisvalt alustada rootsi keele õppimist, mis oli ühtlasi tee ka taani ja norra keele juurde. Üsna aegsasti tekkisid sidemed mitmete rootsi kirjanikega, Rootsi kirjastustega ja Rootsi Instituudiga, mis aitas raskel ajal informatsiooni hankida ning tõlkimiseks väärtkirjandust valida.
Eesti Riiklikus Kirjastuses (hilisemas Eesti Raamatus) töötas Arnold Ravel 46 aastat (1954–2000) ja tõlkis selle aja jooksul, igapäevase toimetajatöö kõrvalt umbes 40 raamatut, algul vene, hiljem üksnes rootsi keelest. Tema esimeseks suureks tööks oli Arnold Alšvangi monograafia „Beethoven” (1957) – mitte lihtsalt tõlketöö, vaid ühtlasi märk tõlkija suurest muusikaarmastusest. 1959. aastast peale ilmus tema tõlkes üks oluline rootsi autor teise järel: Ivar Lo-Johansson, Erik Asklund, Willy Kyrklund, Folke Fridell, Sara Lidman, Per Olof Sundman, Stig Dagerman, Pär Lagerkvist, August Strindberg, Hjalmar Söderberg, Vilhelm Moberg, Artur Lundkvist, Per Olov Enquist, Kerstin Ekman, P. G. Evander, Lennart Frick, Sven Delblanc, Göran Tunström. Loetelu ei ole täielik ega ammendav. Üksnes Loomingu Raamatukogus ilmus Raveli perfektseid tõlkeid aastate jooksul 27 vihikut. Viimaseks tõlkeks jäi suure rootsi klassiku C. J. L.
Almqvisti romaan „Sobib küll” (2004).

Tõlkimisega samaväärseks võib pidada ka nõudlikku toimetajatööd. Raveli valvsa kontrolli läbis enamik Eesti Raamatu märgi all ilmunud Skandinaavia kirjanduse tõlkeid, „Nobeli laureaatide” ja „Põhjamaade romaani” sarja teoseid, nagu näiteks Verner von Heidenstami „Karoliinid”, Frans G. Bengtssoni „Orm Punane”, Sigrid Undseti, Knut Hamsuni, Eyvind Johnsoni, Harry Martinsoni, Herbjørg Wassmo romaanid, Kjell Espmarki suur ülevaateteos „Nobeli kirjandusauhind” jne, jne. Juba 1980. aastal anti Arnold Ravelile Rootsi Akadeemia suur tõlkeauhind. 1987. aastal sai ta Pär Lagerkvisti ”Püha Maa” ja P. G. Evanderi „Ängi eluasemete” eest Smuuli-nimelise kirjanduspreemia. Eesti Kirjanike Liidu liige oli Arnold Ravel 1970. aastast.

Raske ja kurb on öelda: elutöö on tehtud, hoolas ja eeskujulik töömees on puhkama läinud. Kolleegidele ja õpilastele jääb Arnold Ravel meelde oma erakordse täpsuse ja põhjalikkusega. Toimetajana viimistles ta teiste tõlkeid, tema enda tõlked olid aga viimse komani läbi kaalutud, nii et toimetajal ei jäänud enam midagi teha. Skandinaavia kirjanduse austajad loevad neid tuhandeid eestikeelseid raamatulehekülgi, märkamata, et need on tõlgitud ja toimetatud.

Eesti Kirjanike Liit
Eesti Raamat
Loomingu Raamatukogu

Arnold Raveli ärasaatmine leiab aset laupäeval 8. augustil kell 10.30 Pärnamäe krematooriumis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming