Perifeeria vägi

KATRINA HELSTEIN

Teooria ja kogemus tänavustes kirjanduslikes suvekoolides.Sel suvel on Lõuna-Eestis toimunud kaks üritust, kus arutleti kirjanduse üle: 20.–21. juunini kirjandusmuuseumi suvekool „Pulbitsev perifeeria” Nüplis Gustav Wulff-Õie majamuuseumis ja 9.–11. juulini NAKi seminar „Lätete pääl” teemal „Juhan Liiv, liivilikkus ja liigirikkus” Liivi muuseumis Rupsil. Järgnev on põgus ülevaade ja tõlgendus sellest, mis üht osalejat enim kõnetas.

Nüpli ettekannetes räägiti lünkadest ja kõneldamatutest teemadest. Sel teel avastati eesti kirjanduse äärealasid, lotmanlikus tähenduses: eri tuumade kokkupuutepunkte. Kui vaadelda perifeerias tegutsevaid tuumi (väärtussüsteeme), mis koos toimivana hakkavad looma uusi seadusi, siis võib näha selle väge. Olgu see orjalaeva Zong loos M. NorubeSe Philipi raamatus „Zong”, mis koosneb 300 sõnast, millega antakse edasi 440 orja tapmise lugu (Kadri Naanu ettekanne), eestivene kirjanduses (Ingrid Velbaum-Staub ja Anneli Mihkelev), Helmut Tarandi erootilises Tallinna poeemis „Onanood inimese elust” (Neeme Näripä, Mart Kuldkepp), Johnny B. Isotamme elust teisel pool Emajõge 1970ndatel ja hiljem (Kersti Unt), Uku Masingu parallelismis luules (Külliki Kuusk) vm.
Enim puudutas Kadri Naanu ettekanne. Philipi kirjeldatud orjalaeva mõrvatuid saab tänapäevasest kontekstist lähtudes võtta kolonisatsiooni ohvritena. Naanu rääkis ka lugejavastutusest. Minu jaoks omandab aga orjadele sõna andmine teistsuguse tähenduse: Philip on püüdnud teist edasi anda, kuid see, kas me tajume-tunnetame end teisena või orjana laeval, polegi tähtis, tähtis on lugu. Ja seda võib nautida, unustades eetika. Nagu mõni ajaloovõhikust raamatuostja võib küsida Anne Franki päeviku teist osa.
Empaatiavõime tekib olukorras, kus inimestel on kujutletavalt või füüsiliselt vastas teistsugune, keda nad on võimelised haarama iseendaga võrdse, ehkki erinevana. Alles siis saavad tekkida ka teadmised, kuidas selles olukorras käituda, kuidas olla dialoogis enda vastas olevate teistsugustega. Ja edasi: kuidas luua uut moodi ruumi, milles mõlemad osapooled eksisteerivad koos täieõiguslikult, ehkki kompromissis omaenda tuumaga. Luulekogu „Zong!” annab kaks tuuma – orjapidaja ja orja. Orjapidaja jaoks on ori number, raha, mida vahetada millegi muu vastu – inimkonna siiani püsiv perifeeria. Dialoogi ei teki, sest orjale sõna ei anta, aga sõnatuski annab mõista, et on olemas mitmesuguseid lugusid.
Umbes samasugune tugev äärealalaeng tekib mul Sveta Grigorjeva või Andrei Ivanovi tekste lugedes, kellest mõlemast suvekoolis samuti räägiti. Esimest korda tajusin Grigorjeva mitmehäälsust tema tantsuetendusel „Sõp Rus Est”, kus ta keset eestlaste ja venelaste jalgpalli meeskondi seistes sai mõlemalt poolt palliga peksa. Ühtedele oli ta okupant, teistele fašist. Ja kellel on õigus – jääb küsimus. Ja kes vastutab?
Asjadest, mis jäävad tekstis vahele, mis on lüngad, tegi ettekande Joosep Susi. Tekstide loomise juures on lüngad olulised. Ühest kirjandusloolisest lüngast rääkisid Mart Kuldkepp ja Neeme Näripä. Helmut Tarandi vähetuntud „Onanoodi” erootiline ja intertekstuaalne 1920ndate Tallinn oli vaba maailm, kuhu siirduda Vorkuta vangistusest. Teistsugust linnakujutust kirjeldas Annika Aus, kes süvenes Aleksandrs Čaksi loomingusse ja kõneles Riiast, ilusa loodusega linnast. Ta osutas, et Tallinna-kirjutajate linn on looduse ja aiata. Huvitava kokkuvõtte maaelust tänapäeva eesti kirjanduses või selle teema perifeersusest pidas Johanna Ross, kes tegi kohalolijatele selgeks, et Mait Vaigu „Juss ja vennad”, mis kõneleb vaimukalt eestlaste maal elamise painest, peaks olema kohustuslik kirjandus.
Oluliseks teemaks kujunes tõlkimine. Ausi ettekandes tuli välja läti ja leedu kirjanduse mittetundmise probleem. See kummitas ka Ene-Reet Soovikut, kui ta rääkis tõlkeluulesarjast „Nõukogude luule”, mis ilmus aastatel 1971–1990. Enamik kohalolijatest ei teadnud, millest jutt käib, kuigi nii mõnigi luulekogu oli kuni 5000 eksemplari suuruse tiraažiga. Leiti, et tõlkimine peab olema põhjendatud ja parimaks põhjendajaks on hea tõlkija. Näiteks Lätis on Guntars Godinš eesti kirjanduse lätikeelsena oma tõlkijaisiksusega ära põhjendanud. Eesti suurepärastest tõlkijatest nimetaksin ise Anti Saart, Mati Sirkelit, Carolina Pihelgat, Hasso Krulli jt. Sellest aga, et tõlkimine ja kommenteerimine kipuvad seoses teadusreformidega muutuma perifeerseks, rääkis Mari Tarvas.
Kuigi ammendavat teoreetilist perifeeria-käsitlust Nüplis ei esitatudki, moodustus fragmentidest huvitav teoreetiline kollaaž.
Perifeeria praktilise kogemuse leidsin Rupsi külas. Võtsin „Lätete pääl” käsitluse alla luule uurimise teooriad ja tegin need praktiliselt läbi luuletuste kirjutamise rühmas. Sellest kirjutamisest kujuneski omamoodi perifeeria kogemine – arusaam, et alati jääb midagi haaramatuks või mõistmatuks, sest inimesed on erinevad ja erineva taustaga.
Ääreala kogemiseks tuleb töötada inimeste või tekstidega, kellel/millel on teine tuum (väärtushinnangute süsteem) kui kogejal. Alatskivil eksperimenteerisin kohalolijatega luuletuste kirjutamist Eestist, kasutades inspiratsioonina Juhan Liivi „Eile nägin ma Eestimaad”. Konks seisnes selles, et Eestimaad pidi nägema kas tibi, jalgpallifänn, president või venekeelne pensionär Lasnamäel. Luuletuste ettekandmisel tajusin korraga, kuidas kirjutamises osalenud tunnetasid neid vaatepunkte täiesti erinevalt. Lõpptulemus oli stereotüüpide kirjeldus, mis meid jahmatas. Tekkisid diskussioonid. Ühtede arvates pidi jalgpallifänn kirjutama vemmalvärsis, teiste meelest oli lakooniline seadusemärke täis venekeelse pensionäri luuletus kuidagi ebareaalne … Aga koos andsid need edasi erinevaid kogemusi ühest ja samast piirkonnast, Eestist ehk sõnastasid minu jaoks perifeeria kõige vägevama võimaluse – ideederikkuse, mis tekib, siis kui inimesed peavad viibima ühes ruumis ja ajas ja teistsugustega toime tulema.

Suvekoolide kavad jm on kättesaadavad aadressidel http://galerii.kirmus.ee/nypli/ ja http://noorteautoritekoondis.blogspot.com

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht