Raamatukogu on linna süda

Kristiina Pai

Katkeid Jõgeva linnaraamatukogu 100. aastapäeva puhul peetud ettekandest Milleks on vaja raamatukogusid? Paslik oleks siin alustada lausega, mis on ekslikult pandud tuntud inglase, sõjaaegse peaministri Churchilli suhu. Nimelt oli sõja ajal plaanitud kultuuri rahastamist kärpida ja selle peale esitanud Churchill oma kuulsa küsimuse: „Aga mille eest me siis üldse võitleme!” Kas seda keegi kunagi öelnud on või mitte, polegi oluline. Oluline on mõte iseenesest. Just kultuuri ja rahva omanäolisuse säilitamine on riigi mõte. Just selleks on vaja oma riiki, mille eest tasub võidelda. Ja raamatukogud on kultuuri osa.

Tuntud ameerika kirjaniku, „Ragtime’i autori Edgar Lawrence Doctorow’ arvates on kolm kõige olulisemat dokumenti vabas ühiskonnas sünnitunnistus, pass ja raamatukogu kaart (New York Times 27. III 1994). Raamatukogu kaudu saab toetada inimest kui mõtlevat olendit. Õigus või võimalus kasutada raamatukogu, saada infot, on üks olulisemaid õigusi. Elusolendi esmavajadused on füsioloogilised: õhk, joogivesi, toit ja uni. Järgmised inimest motiveerivad vajadused seostuvad juba otseselt teadlikkuse, teadmiste ja elus toimetulekuga. Need on kuuluvusvajadus, vajadus olla tunnustatud, vajadus end teostada. Nende kõigi puhul on raamatukogul kindel roll, seega kohe pärast elektrivõrku, veevärki ja söögipoodi tulebki raamatukogu.
Õigus infot leida ja kasutada on elementaarne. Info on jõud ja ilma selleta ei saa hakkama ka igapäevatoimingutega. Suur osa informatsioonist levib tänapäeval võrgus ja just seetõttu on meie president nimetanud internetiühendust üheks inimõigustest. Paraku ei ole kõigil kodus arvutit ega internetti, kuid õnneks on see olemas raamatukogudes. Internetiajastul on aina olulisem ka infos orienteerumise, õige info leidmise oskus. Ka siin on abiks raamatukogud, kes õpetavad infokirjaoskust – info kriitilise lugemise oskust. Nimelt luuakse tänapäeval iga kahe päevaga sama suur hulk informatsiooni kui loodi tsivilisatsiooni algusest kuni aastani 2003. Selles massiivis ekslemisel on ka kõige nutikamatel vaja abi, mida näitab ka ülikooli raamatukogus pakutavate infokirjaoskuse kursuste aktiivne kasutamine.
Kui sellele kõigele mõelda, mõjus seda kummalisemalt eelmisel aastal kultuuriministeeriumi käitumine, kui asuti kirja panema riigi kultuuripoliitikat. Dokumendi kokkukirjutamisel kutsuti kõiki valdkondi kaasa mõtlema. Ka raamatukogud edastasid ministeeriumile oma mitmetel koosolekutel hoolega läbi kaalutud seisukohad. Kui aga kokkukirjutatud kultuuripoliitika kavand ministeeriumist välja saadeti, leidsime oma hämmastuseks, et raamatukogude valdkonda selles ei ole. Oli olemas kirjandus, oli kunst mitmes alalõigus, oli film, kuid raamatukogude teema oli mõne napi lausega paigutatud kirjanduse alla. Miks see on vale? On ju kirjandusel jätkuvalt oluline, kui mitte peamine osa raamatukogu sisus. See on vale, sest raamatukogude roll on laiem. Raamatukogust on kujunenud mitme olulise funktsiooni täitja: ta on kui linna või küla süda.
Ministeeriumi koostatud riiklikku arengukavasse said lõpuks, pärast pikki võitlusi, kirju, sõnavõtte ja artikleid, raamatukogud siiski eraldi peatükina sisse. Kuid ei ole normaalne, et tuleb võidelda sellega, kes on pandud kultuuri, sh raamatukogusid kureerima.
Seoses üleüldise linnastumisega ja majanduslanguse survel on väiksematest kohtadest hakanud kaduma või juba tüki aja eest kadunud raamatupoed, muusikapoed, pangad, postkontorid. Paljud funktsioonid on kandunud üle raamatukogule. Kui raamatuid müügil ei ole, saab neid näha vaid raamatukogus. Kui panka ei ole, saab rahaasju toimetada internetis raamatukogutöötaja abiga. Paljudes kohtades ei ole rahvamaja ega mingit muud kohta, kus koos käia – ainus võimalus on taas raamatukogu. Valimiste ajal töötab raamatukogu valimisjaoskonnana, vajadusel ollakse riigile toeks rahvaloenduse ajal jne. Raamatukogu on mitmel pool ainsaks märgiks riigist ja sotsiaalsest hoolivusest, ainus koht, kuhu inimesed kokku saavad tulla. Seejuures ei tehta neil vahet, ei küsita raha ega oodata muud kui viisakat käitumist.
Soomes on viimastel aastatel alustatud väga toreda ideega: raamatukogu vahendusel saavad inimesed tutvuda tehniliste seadmete ja lahendustega. Kuna ITs on muutused kiired, on enne seadme enesele soetamist hea sellega veidi tutvuda. Samuti näidatakse raamatukogus, kuidas töötavad näiteks 3D-printer ja skannerid, ning õpetatakse neid kasutama. Inimesed saavad ise muusikat salvestada, heli töödelda, digiteerida (nii paberit, fotosid kui ka vinüülplaate ja helikassette).
Rootsis on linnaraamatukogudesse hangitud programme, mille vastu tuntakse huvi, kuid mis jäävad hinna tõttu eraisikule kättesaamatuks, näiteks arhitektidele mõeldud tarkvara, kaarditarkvara jm. Mõistlik on need osta raamatukokku, kus antakse ka vajadusel nõu, kuidas neid kasutada.
Paljudel maadel on raamatukogudes hakatud laenutama ka ebatraditsioonilisi esemeid, näiteks sporditarbeid, laua- ja muid mänge, tööriistu, õmblusmasinaid, karnevalikostüüme, kunstiteoseid ruumide dekoreerimiseks jm. Vajadusel seadmete kasutamist ka õpetatakse ja palju on seejuures abiks vabatahtlikud. Enamasti on need laenutatavad vahendid saadud annetusena.
Soomes on ka selline liikumine, et firmad katsetavad oma kavandeid, s.t need pannakse raamatukokku inimestele tutvumiseks välja ja lastakse tootmisse kasutajate tagasisidest lähtudes. Mis kasutajale meeldib, seda on mõtet ka toota.
Muusikaraamatukogude üks kõmulisemaid aktsioone Inglismaal oli Let’s get loud in libraries, kui raamatukogudesse kutsuti esinema noortebändid. Nii kummutati müüt raamatukogust kui vaiksest ja igavast kohast. Paljud noored avastasid tänu sellele raamatukogu kui põneva koha.
Palju on olnud juttu noorte funktsionaalse kirjaoskuse halvenemisest, sellest, et enam ei mõisteta tekste, sest ei loeta. Ka kirjadest loetakse vaid mõnda lauset. Ka kirjandusliku lühiteksti mõistmine käib koolilõpetajale kohati üle jõu. Olukorra parandamiseks on üle ilma alustatud lugemise õpetamist, mitte vaid informatiivse teksti mõistmise, vaid ka ilukirjanduse nautimise õpetamist. Näiteks Fääri saartel on juba 2005. aastast käimas lugemisprogrammid, kus aktiivselt tegutsevad koos kodu, kool ja raamatukogu. Eesmärk on õpetada lapsed lugemist nautima.
Lugemine on vabadus: vabadus lugeda, vabadus mõelda ja vabadus oma mõtteid väljendada. Ja raamatukogu on selle vabaduse väljendumise koht. Raamatukogu on värav tulevikku, olles ühtlasi side minevikuga.
Raamatukogude sulgemisega on lihtne raha kokku hoida, kuid sel juhul varastame me tulevikult, sulgeme värava, mis peab olema avatud.
Üks Balti riikides unikaalne suund on Leedus tugeval järjel biblioteraapia. Näiteks on mitmetes Leedu spaades tööl psühholoog, kes koostöös raamatukoguhoidjaga valib tervisvetele tulnuile sobivat kirjandust. Lätlased on aga juba mitu aastat korraldanud suurejoonelist lasteraamatute võistlust, kus parima lasteraamatu valivad lapsed ise internetis. Lõppotsuse teeb lastest koosnev žürii. See on ülisuur projekt, kuhu lisaks kodumaal elavatele lastele on nüüd kaasatud ka väljaspool Lätit elavad läti lapsed. Viimati osales 17 000 last ja 1300 lapsevanemat. Ettevõtmine propageerib lugemist, paneb lapsed raamatute üle mõtlema ja neist rääkima.
Raamatukogu peab paiknema linna südames. Nii nagu taluhoovis on kaev majale võimalikult lähedal. Ka piimapood ei ole kõige kaugema tänava otsas. Samamoodi peab raamatukogu olema keskel: inimeste tavaliste käiguteede lähedal, bussipeatuse, söögipoe ja apteegiga ühes kandis. Noore inimese jaoks kohas, kus liigub võimalikult palju teisi noori ja mis ei jää keskusest liiga eemale.
Paljudes kohtades on paraku raamatukogud paigutatud ajutistele pindadele: tühjaks jäänud lagunenud lasteaedadesse, koolimajadesse, kultuurimajadesse. Kuigi see võib esialgu tunduda varasema ruumikitsikusega võrreldes avaram ja kenam, saab see olla vaid ajutine lahendus. Plaani tuleb võtta päris raamatukoguhoonete ehitamine. Raamatukogudel on oma arhitektuur, omad nõudmised.
Kolleeg Eleanor Crumblehulme Ameerika ülikooliraamatukogust on väga tabavalt öelnud: „Raamatukogude eelarve kärpimine majanduslanguse ajal on võrreldav sellega, kui katkupuhangu ajal pandaks kinni haiglaid!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming