Adele Eugenie Hurda mälestamisest

Eellugu
1868. aastal suvel abiellusid Tartus Adele Eugenie Oettel (sünd 29. XI 1847) ja Jakob Hurt (sünd 22. VII 1839). Tartu kooliinspektori Carl Oetteli saksa-prantsuse verd tütar ja Himmaste koolmeistri Jaan Hurda poeg, mõistagi eesti mees. Lepa talu tagakambris isa käe all alguse saanud hariduspüüe oli Jakobi toonud Tartusse, kus tema toetajaks sai tulevane äi. Oettelite kodus elades Jakob hakkaja neiu Eugeniega tutvuski. Nende abielu ei olnud katsumustevaba, kuid kujunes siiski õnnelikuks. Eugenie oli rahvuslikult meelestatud, toetas oma abikaasa aateid ja tegevust ning kasvatas eestlasteks ka oma lapsed Mathilde, Maxi, Rudolfi ja Linda. Tütred Hildegard ja Helmi surid väiksena.
Praegu ei ela Hurtade otsestest järglastest Eestis kahjuks enam kedagi. Poja Rudolfi järeltulijad Saksamaal ja Itaalias eesti keelt ei räägi, kuid nende huvi esivanemate pärandi vastu on suur. Eriti hoiab eestimeelsust Rudolfi pojapoeg Erik Hurt. Hurtade välismaal elavate sugulastega peab ühendust Himmaste kodu-uurija Liina Kähr.
Suurem osa ligi neljakümneaastasest abielust elasid Hurdad Peterburis, kus pereisa teenis Jaani kogudust ning algatas 1888. aastal ka rahvaluule suurkogumise. Jakob Hurt suri 1907. aasta 13. jaanuaril Peterburis ning maeti juba 17. jaanuaril Tartu Maarja (praegu Raadi) kalmistule. Eugenie jäi elama Peterburi, kust 1917. aastal revolutsioonikeerises koos tütre Lindaga kodumaale põgenes. 1917. aasta lõpul tabas Eugeniet valus löök: segastel asjaoludel, tõenäoliselt enamlaste süül, suri poeg Rudolf, Kaarli koguduse hingekarjane. Eugenie Hurt lahkus 16. detsembril 1918. Kahjuks oli aeg endiselt rahutu, Eugenie põrmu Tartusse viimine polnud võimalik ja ta sängitati 9. detsembril Rudolfi kõrvale Tallinna Kaarli (praegu Siselinna) kalmistule. Sugulaste soov Eugenie kunagi abikaasa kõrvale ümber matta ei täitunud, veel enam, tema haud jäi paljudeks aastakümneteks tähistamata.

Järellugu
1995. aastal asutatud Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts on võtnud südameasjaks kodukandist pärit suurmehe mälestuse jäädvustamise. Välja antakse Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinda, taastatud on Lepa talu kõrvalhooned, Jakob Hurda eluloo ainetel on seltsi esimees Sirje Vill kirjutanud-lavastanud mitu näitemängu jne. 2010. aastal sai alguse seltsi ja Tallinna Toompea Kaarli koguduse koostöö Eugenie Hurda haua tähistamisel. Suure töö tegi koostöös koguduse juhatus esimehe Vootele Hanseniga ära seltsi aseesimees Arvo Jää. Andmete täpsustamisel olid abiks rahvaluuleteadlane Rein Saukas, suguvõsauurija Fred Puss ja kodu-uurija Liina Kähr. Hauakivi ainelise külje eest kandsid hoolt kogudus ja annetajad Eesti Kirjandusmuuseumist, riigikogust, seltsist ja mujaltki. Annetuse korraldamisel aitas Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv.
17. septembril koguneti Siselinna kalmistule Eugenie Hurda mälestustseremooniale. Tseremooniat juhtinud Ilmar Tagel tutvustas Eugenie Hurda eluteed. Kõnelesid ka Põlva linnapea Georg Pelisaar ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kultuuriosakonna juhataja Lennart Sundja, viiulil musitseeris Merike Tigas. Hauakivi õnnistas Kaarli koguduse pastor Jaak Aus.
Eesti kultuuriloole olulise naise mälestus sai jäädvustatud.
Lõpetuseks lugemissoovitus: „Hurda perekonna kirjavahetus aastail 1866–1917”. I-II köide, Ilmamaa, 2007.

Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming