Võrru kilomeeter skulptuuri

REET VARBLANE

Möödunud suvel Rakveres alustanud avaliku ruumi festival „Kilomeeter skulptuuri“ tuleb sellel aastal Võrus. Üritus on planeeritud 4. – 26. juulini, 28. veebruariks oodatakse kõikvõimalikes meediumides töötavatelt kunstnikelt (aga olen veendunud, et ka mittekunstnike nutikad ideed kiidetakse heaks) ettepanekuid, et siis žürii (Maria Kjær Themsen Taanist, Kirke Kangro, Maarin Ektermann ja Siim Preiman) saaks teha valiku. Lisaks kuraatorinäituse korraldamisele osaleb avatud võistluse valiku tegemises Malmö moodsa kunsti muuseumi kuraator Andreas Nilsson, sedagi Võru linna spetsiifikat silmas pidades.

Festivali „Kilomeeter skulptuuri“ idee autor on Michael Haagensen, kellele lisaks vastutab näituse sisu eest igal aastal oma kuraatorimeeskond. Võru „Kilomeeter skulptuuri” näitusejuht on kunstikriitik ja kuraator Siim Preiman.

Miks on festivali „Kilomeeter skulptuuri“ järgmiseks paigaks Võru?

Siim Preiman: Võru kasuks otsustasime juba 2014. aasta varasügisel. Üks skulptuurikilomeetri põhilisi eesmärke on elavdada kunstielu üle kogu Eesti, mitte ainult suuremates keskustes. Kuna avaliku ruumi üritus „Kilomeeter skulptuuri” hakkab toimuma iga kahe aasta tagant Rakveres (kui seal on ka „Baltoscandali“ festival) ning nüüdiskunstivälja keskus on Tallinnas, siis on Põhja-Eesti nüüdiskunstiga suhteliselt hästi kaetud. Kagu-Eestisse minek on loogiline samm.

Mind intrigeerib skulptuurikilomeetri mitut mõõtkava ühendav mudel väga: meie kunstivälja kontekstis justkui äärealal, kuid igati rahvusvaheline ettevõtmine. Võru näol on tegemist ka huvitava linnamaastikuga, kus nõukogudeaegset kihistust leidub vaid hajali asetsevate lapikestena, Mustamäe või Annelinna mastaabis magalarajoone ei ole, linnakeskuses ei kõrgu moodsad klaastornid. Madala puithoonestusega linnasüdamik loob enda sees ja ümber paiknevate hilisemate kihistustega huvitavaid aegruumilisi sidemeid.

Mida on Rakvere skulptuurikilomeetrist õppida?

Michael Haagensen: Ajalisi piiranguid ja rahalisi raskusi arvestades on hea meel, et Rakveres läks kõik nii hästi. Vaatamata sellele, et plakatite tarvis polnud piisavalt raha ja ürituse üldine infokajastus jättis soovida, külastas meie üritust kahe nädala jooksul peaaegu 1800 inimest. See pole sugugi paha. Kuigi näitus oli suhteliselt väike, olid kuraator Niekolaas Johannes Lekkerkerk ja tema tiim (Rebeka Põldsam, Marie Vellevoog ja Merilin Talumaa) teinud head tööd ning eksponeeritud installatsioonid olid igati tasemel. Ka osalenud kunstnikud olid näitusepaigast siiras vaimustuses: Rakveret peeti paigaks, kus ka edaspidi oma loomingut näidata. Paljude väiksemate õppetundide kõrval sai meile selgeks, et peamine on hea meeskond.

Kas olete juba mõelnud, kuidas võrulasi kaasa haarata?

Preiman: Võru linnavalitsus ja sealsed kultuuriinimesed eesotsas Jana Huulega on juba praegu meid soojalt vastu võt­nud. „Kilomeeter skulptuuri“ ei ole pelgalt üks rändnäitus teiste kõrval, kus kuulutatakse oma tõde või aetakse kitsalt nüüdiskunsti asja. Igal aastal taassündiva ürituse tuumas ei ole ainult korraldajad, vaid eelkõige seal elavad inimesed, nende nõu, abi ja koostöö. Avalikkuse kaasamiseks korral­dame põhiväljapaneku kõrval ka satelliitprogrammi, Võrus ka sõsar­linnade kunstinäituse ja kunsti­haridusprogrammi. Viimase korral­damiseks peame läbirääkimisi Kumu hariduskeskuse ja Continuous Actioniga (organisatsiooniga, mis ühendab elukestva õppe, võrdsete võimaluste pakkumise ning vabatahtliku tegevuse arendamisest ja korraldamisest huvitatud inimesed – toim).

Kuidas sattus Malmö Moderna Mu­­see­­ti kuraator Andreas Nilsson Võru skulptuurikilomeetrit kureerima?

Haagensen: Rakvere ürituse ajal mainisin Rootsi kunstnikule Patrik Aarnivaarale, et tahaksin keskenduda kultuurivahetusele ja olen mõelnud just Rootsile. Aarnivaara soovitas Nilssonit ja iseloomustas teda kõige tõsisema tegijana, kellele saab loota.

Preiman: Andreas Nilssoni viimane kuraatoriprojekt (koos Maija Rudovskaga) on Balti- ja Põhjamaade nüüdiskunsti suurnäitus „Society Acts – The Moderna Exhibition 2014“ ehk „Ühiskond tegutseb. Moderna näitus 2014” (avatud kuni 25. I). Seal osaleb 38 kunstnikku ja kunstirühmitust kogu Läänemere regioonist. 2013. aastal kureeris ta Kumu näituse „Irving Penn – mitmekesine maailm“. Novembri keskel käisime koos temaga Võrus. Võin kinnitada, et ta on projekti, selle eesmärkide ja toimumiskoha suhtes entusiastlikult meelestatud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming